1965. aastal oli Eestis üldkasutatavaid raudteid ligi 1400 kilomeetrit, neist kitsarööpmelisi 650 kilomeetrit. Otsus kitsarööpmelised raudteed sulgeda tuli NSVL Ministrite Nõukogult. Tallinn-Pärnu ja Lelle-Viljandi liinid tuli ümber ehitada ja ülejäänud kitsarööpmelised teed likvideerida. Raudtee oli üldiselt halvas seisukorras. 1957 – 1958 olid diiselvedurid auruvedurid küll välja vahetanud, kuid reisirongid olid siiski aeglased, võrreldes ka tolleaegsete reisibussidega. Tallinnast Pärnu sõitis rong neli tundi ja 20 minutit, Tallinnast Viljandisse sama kaua. Tallinnast Tartusse sõitis kiirrong umbes kolm tundi. 1967. aastal alustati uue raudtee ehitamist Tallinn-Rapla lõigul. Vana tee kõrvale rajati uus, vana sai kasutada materjali veoks. Mõnda aega toimus veel ka reisijatevedu. Projekt oli koostatud Leningradis, ka ehitajad tulid Venemaalt. Tallinn-Rapla lõik avati 1969.a. juunis. Vana raudtee oli sel ajal veel olemas ja pidulik rong sõitis avamispäeval sellel liikuvast rongist mööda. Sama aasta märtsis oli alanud Rapla-Lelle lõigu ehitus. Seal võeti vana tee üles ja liiklus katkes täielikult. Lelleni hakkasid rongid liikuma 1969.a. novembris. Töö jätkus Lelle-Pärnu lõigul, mis alates Sindist rajati mööda uut trassi.
Diiselrong Lelle-Türi vahel 1972. RA, EFA.204.0-94069
Reisivaguni sisevaade. RA, EFA.289.0-79832
Reisijad võisid rõõmustada mugavamate, kuid siiski vaid kõvade puidust istmetega vagunite ja kiirema sõidu üle, teetrass oli sama, samuti jaamahooned. Uus oli reisijatele aga võimalus sõita Balti jaama. Seni oli kitsarööpmeliste rongide lõppjaam olnud Tallinn-Väike. Balti jaam oli kõige rohkem muutunud. 1965. aasta valmis uus linnalähedaste rongide jaam. Varsti kolis sinna kogu Balti jaama tegevus ja koitis 1870.a. valminud paekivist jaamahoone viimane päev. See lammutati ja juba 1967.a. novembris, kui kogu NSVL tähistas Oktoobrirevolutsiooni 50.aastapäeva, avati uus jaamahoone, mis püsib tänaseni. Tolle aja ehitustempot arvestades tähelepanuväärne saavutus, mille tähtaegade taganttõukajaks oli muidugi ka suur juubel.
Tallinn-Pärnu rong Balti jaamas 23. juulil 1971. RA, EFA.204.0-87531
Rahvahulk Pärnu kaubajaamas raudtee avamisel 23.juulil 1971 RA, EFA.204.0-87534
Pärnusse jõudis esimene rong 23. juulil 1971. Pidulikule avamisele oli tulnud NSVL teedeministri asetäitja, Pärnus tervitas esimest rongi selline rahvahulk, mida seal pole vist hiljem enam nähtud. Uued rongid sõitsid tunni võrra kiiremini, kiirrong isegi kaks tundi kiiremini. Kuid kahjuks ei toonud nad rahvast enam südalinna, vaid jätsid ülejõele Niidu metsa rajatud kaubajaama, kus tuli istuda bussi ja sellega veel paarkümmend minutit sõita. Üle jõe hakkas rong sõitma alles kümmekond aastat hiljem.
Esimene rong saabub Viljandi jaama 5. juunil 1974. RA, EFA.508.0-170298
1972. aastal. sai uuesti raudteeühenduse Türi, 1974. aastal Viljandi. Neist said aga umbjaamad, kust edasi enam ei pääsenud. 1968. aastal oli lõpetatud liiklus Rapla-Virtsu ja Avinurme-Mustvee raudteel. Muudel liinidel aga rongid käisid: veel 1971. aasta reisirongide sõiduplaanis (taskuformaadis trükis, hind 20 kop) on sellised eksootilised liinid nagu Pärnu-Mõisaküla-Viljandi (sõiduaeg 3 tundi 45 minutit), Pärnu-Ainaži, Mõisaküla-Ruhja (Ruijena), Sonda-Avinurme. 1972.a. sõiduplaanis neid enam pole.
Teksti pani kokku ja fotod valis Liivi Uuet, arhivaar