2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45 kirjutasid Eesti Vabariigi ja Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi valitsuste delegatsioonid Tartus alla rahulepingule, millega lõpetati Vabadussõda ja reguleeriti kahe riigi vaheline suhtlemine. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseeris lepingu ühel häälel 4. veebruaril, vastava ettekandega esines Georgi Tšitšerin, Eesti Vabariigi Asutav Kogu kinnitas rahulepingu samuti ühehäälselt 13. veebruaril, kus ettekande tegi Jaan Poska kui läbirääkimiste delegatsiooni juht. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Sõja- ja okupatsiooniaastatel oli Tartu rahuleping hoiul Rootsis. 14. märtsil 1940 väljus Tallinna sadamast jäämurdja „Suur Tõll”. Laeva pardal oli ka  tagasi teenistuskohale suunduv Stockholmi saatkonna pressiatašee Karl Ast. Stockholmi saabudes andis Karl Ast talle vastu tulnud saadikule üle neli kasti meie riigile olulisi dokumente. Nende  hulgas oli ka Tartu rahuleping. See samm oli ülioluline, arvestades tekkinud rahvusvahelist olukorda ja aimatavat ohtu Eesti omariiklusele.

Pärast pikaajalist säilitamist Rootsis saabus aga aeg Eesti Vabariigi välislepingutel ja nendega seotud dokumentidel tagasi koju jõuda. 21. juunil 2002. aastal andiski Aino Lepik von Wirén Stenbocki majas Tallinnas dokumendid pidulikult üle riigiarhivaar Priit Pirskole.

Tartu säilitusosakonna konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru on meenutanud: „Tartu rahulepingu jõudmisel koju vaatasid rahvusarhiivi konservaatorid originaaleksemplari üle ning jõudsid lisaks pisematele konserveerimistöödele ka uurida rahulepingu paberi päritolu. Tuleb kiita meie esiisade tarkust, kes lasid eestlastele kõige kallima ja tähtsama dokumendi trükkida parimale paberile, mis läänemaailmas kunagi valmistatud on. Selle tootjaks oli kuulus J. Whatmani paberivabrik Inglismaalt. Sama vabriku toodangut kasutasid ka kuninganna Victoria, Georg Washington ja Napoleon. Töö käigus jäi üle vaid tõdeda, kui hästi on meie Eesti riigi sünnitunnistust hoitud!”

Täna võime rõõmuga tõdeda, et Tartu rahuleping on tagasi kodus ja turvaliselt hoiul rahvusarhiivis.

Jaan Poska kõne Asutava Kogu koosolekul 10. veebruaril 1920 Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu kinnitamise seaduse eelnõu I lugemisel

„Ümberpöördult, nüüd, kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea meie mitte üksi oma sõjariistade võimu katsuma hoida, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada. Sest ei kindel või olla omas iseseisvuses riigil, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, peab ta igal ajal valvel olema. Sellepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen: Maitskem küll rahu, aga hoidke alal ja kasvatage oma sõjalist jõudu. (Elav käteplagin.)“

Rahvusarhiiv, ERA.15.2.103, l.7-13