1970. aasta saabus riiklikesse arhiividesse töiselt. Plaanid täideti ja ületati, võetud oli sotsialistlikke kohustusi, mis samuti täideti.
Aga mis tähendab „riiklikud arhiivid”? 1969. aasta lõpul oli meil kaks keskarhiivi (Tallinnas ja Tartus), 12 rajooniarhiivi ja viis linnaarhiivi (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve). Neid juhtis arhiivide valitsus, mis asus loomulikult Tallinnas nagu kõik keskasutused. Arhiivides töötas 259 inimest: 21 arhiivide valitsuses, 133 ENSV ORKA-s (ehk endises riigiarhiivis), 58 ENSV RAKA-s (ehk endises ajalooarhiivis) ning linna- ja rajooniarhiivides 58 inimest.
RA, EFA.289.0.148088 Valga rajooniarhiiv 1960. aastail.
Arvud on suured, ent nende inimeste hulgas oli ligi 30 arhiivikorrastajat, kelle ülesanne oli asutuste dokumentide korrastamine, paarkümmend koristajat, lisaks mehaanikuid, autojuhte, remonditöölisi, masinakirjutajaid. Arhiivide kasutada oli 21 hoonet. Tartus asusid arhiivid J. Liivi tänava majas, mida oli vaja pidevalt remontida. Linnaarhiiv asus tagasihoidlikult keldris. Tallinnas oli Maneeži 4 hoone koos hoovile jäävate hoidlatega küll pealtnäha valmis, kuid kulus veel aasta, kuni hoidlaruumid ametlikult vastu võeti ja sai alustada sissekolimist.
Tallinna linnaarhiivi ametlik staatus oli sama, mis Kohtla-Järve linnaarhiivil, töötajaid oli neli ja asukoht Laial tänaval.
Filmiarhiiv oli veel embrüonaalses olekus: kino-foto-fono osakond tegutses ORKA koosseisus, selle filmihoidla paiknes Toompea linnuse tornis. Iseseisev filmiarhiiv loodi 1971. aastal.
Riiklikes arhiivides hoiti 4 850 000 säilikut ja 610 kg korrastamata arhiiviainest. Nõukogude perioodist pärines 946 000 säilikut (arvestades nõukogude perioodi iga, oli seda võrdlemisi palju). Umbes 300 000 säilikut olid salajased.
1970. aasta oli arhiivides ka toona juubeliaasta. Kuid ei tähistatud mitte arhiivi, vaid V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva. ORKA plaanis oli Lenini juubeli tähistamisega seotud mitu punkti: teaduslik konverents, pidulik koosolek, näitus „Lenin ja Eesti”, fotokomplektide paljundamine ja levitamine, ajakirjandusartiklid, üks telesaade, koolide arhiiviekskursioonid ja loengud asutustes. Lisaks pühendati juubelile kolm dokumentide kogumikku ja kaks asutuste ajalooteatmikku, millest ilmus üks.
Töötajad pidid vastu võtma täiendavaid sotsialistlikke kohustusi, ametiühing kavatses teha ekskursiooni Leningradi ja Razlivi. Komsomol korraldas temaatilise õhtu.
RA, EFA.266.0.62495. Lenini 100. sünniaastapäeva teaduslik konverents Maneeži tänava saalis.
RA, EFA.266.0.62514. Lenini 100. sünniaastapäeva teaduslik konverents Maneeži tänava saalis.
Järgnenud aruanded näitavad, kuidas täideti plaane. Telesaateid tehti kaks, publikatsioone tuli algselt planeeritust vähem. Lisaks plaanile lindistati revolutsioonilisest võitlusest osavõtnute mälestusi 14 tundi, mälestuste esitajaist oli osa laulupidude veteranid. 14. aprillil toimus teaduslik konverents koos piduliku koosolekuga. Parimatest parimad said Lenini juubelimedali.
22. aprilliks olid peod möödas, mais hakati mõtlema järgmisele juubelile. 19. mail 1970 andis ENSV ORKA direktor Endel Kukk välja käskkirja arhiivi 50. aastapäeva tähistamisest 1971. aasta aprillis. Käskkirja sissejuhatuses on öeldud: Nõukogude korra ajal on muutunud ENSV ORKA väikesest Riigiarhiivist üheks vabariigi juhtivaks arhiiviks nii töötajate arvu kui dokumentaalsete materjalide hulga poolest. /…/ Valmimisel on uued hoidlad. Mitmekülgselt on arenenud arhiivi dokumentaalsete rikkuste kasutamine teaduslikel, rahvamajanduslikel, kultuurhariduslikel, agitatsiooni-propaganda, samuti praktilistel eesmärkidel.
Arhiivi 50. aastapäeva väärikaks tähistamiseks kohustati osakondi täitma aastaplaan kvaliteetselt ja leidma võimalusi täiendavaks tööks. Moodustatud juubelikomisjon esitas 1. juuniks 1970 juubeliürituste plaani: teaduslik konverents kuue ettekandega, filmimontaaž, juubeliväljaanne koos RAKA-ga, artiklid ja uudised arhiivist pressis, juubelimärkide tellimine, töötajate ja veteranide pidulik koosviibimine. 1. aprillini oli kümme kuud aega, töö algas.
Järgneb…