Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1975 – Eesti Rahva Muuseum

Liivi Uuet, arhivaar

Rangelt võttes ei olnud 1975. aastal Eesti Rahva Muuseumi olemas, samuti polnud mingit kultuuriasutust endistel Raadi mõisa maadel. Küll oli Tartu kesklinnas endisel Veski ja juba tükk aega suure sõjaväekirurgi Burdenko nime kandval tänaval Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. Kuni 1963. aastani allus ta Teaduste Akadeemiale ja teda loeti teadusasutuseks, seejärel sai temast Kultuuriministeeriumile alluv tavaline muuseum.

EFA.349.0-109713. Muuseumi maja Burdenko (Veski) tänavall. 1978.

EFA.349.0-109713. Muuseumi maja Burdenko (Veski) tänaval. 1978.

Kuna muuseumi varad kõik endisesse kohtumajja ei mahtunud, olid neid ka Riia tänava hoidlas. See oli ametlik nimetus, mitteametlik nimetus oli Pauluse kirik. Aasta 1975 oli muuseumi elus täiesti tavaline ilma oluliste sündmusteta, tagantjärele vaadates võibolla olulisim keskkütte panek kirikuhoonesse. Muuseumi juhtis endiselt legendaarne Aleksei Peterson, teadusdirektor Aino Voolmaa läks aasta lõpul pensionile.

EFA.311.0-94875. Muuseumi teaduskonverents 14.apr. 1976, paremalt direktor Aleksei Peterson ja teaduslik sekretär Jüri Linnus

EFA.311.0-94875. Muuseumi teaduskonverents 14. aprillil 1976, paremalt direktor Aleksei Peterson ja teaduslik sekretär Jüri Linnus

EFA.311.0-94875. Muuseumi teaduskonverents 14.apr. 1976

EFA.311.0-94875. Muuseumi teaduskonverents 14.aprillil 1976

Muuseumi aastaaruanne on mahukas: 41 masinakirjalehte. Kogudelt oli muuseum endiselt Eesti suurim: üle poole miljoni üksuse, neist 3447 väärismetallist. Kogumisretkedel lisandus neile 1300 eset, 4868 fotot, 900 lehekülge välitööde päevikuid. Ekspeditsioonidel ka filmiti. Koguti ka Maris, Mordvas, Tjumeni oblastis, Karjala ANSV-s. Õnneks olid juba minevikku jäänud ajad, mil muuseumi pilgati tema mitmesaja õllekannu või kirivöö pärast, piisaks ju paarikümnest! Kogutud materjali kataloogiti ja kirjeldati, tuulutati ja parandati. Koostati näitusi, nii saadeti pooleks aastaks 329 tekstiil- ja puueset Marimaale. Uurijaid käis kõigist soome-ugri piirkondadest, ka Ungarist Tartu sõpruslinnast Veszpremist ja mõned uurijad Helsingi ülikoolist. Külastajaid oli 14 175, nende hulgas 286 ekskursiooni 9738 osavõtjaga. Fonde näidati 128 grupile 668 osavõtjaga. Palju kirjutati teaduslikke ja muid artikleid, aprillis toimus juba 17. teaduskonverents. 1974. aastal koostati järgmise viie aasta kultuuriasutuste ehitamise plaani projekt. Hoidlaruumiga oli Etnograafiamuuseum oma osa juba kätte saanud.

Aga mis toimus Tartu põhjaosas Raadil? Põhimõtteliselt ei oleks keegi tohtinud teada, mis seal toimus. Kui meie fotokogu otsisõnadeks valida „lennuväli“ ja „Tartu“, ei tule sealt ühtegi fotot. Kui võtta lisaks otsisõna „ohvitser“, saame mõned pildid Tartu Ohvitseride Maja uljastest isetegevuslastest tantsu vihtumas ja paar pilti Vanemuise ooperist „Sevilla habeajaja“. Viimane foto Raadi mõisast on aastast 1946.

EFA.367.0-92302. Eesti Rahva Muuseumi varemed, 1946

EFA.367.0-92302. Eesti Rahva Muuseumi varemed, 1946

1975.aastaks oli seal vist vähe muutunud, sest omaaegsed tellised olid tugevad. Majale ligineda ükski tsiviilisik ega muuseumitöötaja ei võinud. Nii et fotosid meil pole, selle asemele võime pakkuda täiesti salajase lennuvälja maade plaani aastast 1946.

ERA.R-1.16.33.153. NSVL Ministrite Nõukogu määrusega 13.aug.1946 kinnitatud Raadi sõjaväelennuvälja esialgne plaan. Märkimata on Raadi mõisa varemed järve ääres.

ERA.R-1.16.33.153. NSVL Ministrite Nõukogu määrusega 13.aug.1946 kinnitatud Raadi sõjaväelennuvälja esialgne plaan. Märkimata on Raadi mõisa varemed järve ääres.

1975.aastaks oli lennuvälja suurus umbes 8 ruutkilomeetrit, meie minipublikatsiooni see ära ei mahu. Kuid õhus lendavaid lennukeid on siiski raske varjata, niisiis teati Tartus, mis Raadil toimub. Muuseumis, ülikoolis ja mujal teati ka seda, et Tartu on osaliselt suletud kaitseotstarbeline linn, kuhu välismaa külaliste kutsumise vormistamist tuleb alustada varakult.
Kuid midagi toimus Raadil aastal 1975 siiski ka avalikult: detsembris avati sealsel vennaskalmistul memoriaalkompleks vabastajatele, pandi pärgi, peeti kõnesid.

EFA.263.0-97755. Raadi memoriaalansambel (autor skulptor Ants Mölder) pärast avamist, detsember 1975

EFA.263.0-97755. Raadi memoriaalansambel (autor skulptor Ants Mölder) pärast avamist, detsember 1975

Sel aastal peetakse Raadil kõnesid ja tuuakse lilli 1. oktoobril. Palju õnne, Eesti Rahva Muuseum !



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi