Liivi Uuet, arhivaar
Aastal 2016 tähistab Eesti Õpilasmalev oma 50.tegevusaastat. Suvi 1975 oli üheksas. 160 rühmas töötas 3324 malevlast, nende hulgas ka külalisi Leedust, Leningradist, Moskvast ja Permist. Õpilasmalevasse võeti tol ajal vähemalt 15-aastasi noori, kelle käitumine ja õppeedukus oli hea. Igal linnal ja rajoonil oli oma plaan, rühmade asukohad olid kindlaks määratud, rühma valikul arvestati õpilase soovi. Peamiselt töötati maal: põllul, metsas, heakorratöödel. Vastavalt eale oli tööpäeva pikkus 4-5 tundi. Siis suvitati, tehti sporti, matkati, korraldati vestlus- ja piduõhtuid, tehti lõket, kohtuti tuntud inimestega, vabadel päevadel käidi ekskursioonidel ümbruskonnas. Elu oli üldiselt lõbus, muu kohta käibis selle aja hüüdlause „Raskused on selleks, et neid ületada“.
Õpilasmaleva kohta on Rahvusarhiivis väga palju dokumente. Nagu sel ajal kõigis valdkondades , on tohutu hulk juhendeid, plaane ja aruandeid. Ka õpilasmaleva aruandes viidatakse kõige alusele: NLKP KK (kas teate, kes või mis see oli?) otsus „Abinõudest pioneeride ja õpilaste puhkuse organiseerimise parandamisest“. Iga õpilane pidi andma oma panuse IX viisaastaku ülesannete täitmisse. Õpilasmalev oli sellest vaid osa: 261 töö- ja puhkelaagris viibis suve jooksul 9214 õpilast, arvesse läksid ka koolivaheajal oma kodukohas töötavad maalapsed, ligi 16 000. Koos linna- ja pioneerilaagritega, noorte liiklusinspektorite, rahvatantsijate, loodussõprade jne, jne laagritega oli „organiseeritud koolivaheaja veetmine“ korraldatud 70 000 õpilasele. Töösuve lõpul tehti kokkuvõtteid, autasustati paremaid, kellele korraldati veel eraldi kokkutulek Võrtsjärve ääres, hiljem said mõned minna Moskvasse või Leningradi ekskursioonile.
Ühel lehel seda kõike kokku võtta on võimatu. Aga ühest tahaksin siiski rääkida: hoolimata kõigist käskudest ja normidest oli elu viimase 10-15 aasta jooksul muutunud. Kõigepealt juba maleva nimetus Eesti Õpilasmalev, mitte Eesti NSV. Keskstaabi 13 liikme hulgas oli vaid üks õpilane, ülejäänud olid küll komsomolitegelased, kuid siiski noored. Väga hea selle aja peegeldus on just 1975.aastast ohtralt säilinud rühmade käiseembleemid. Need on kavandanud noored ise ja kuigi 1975. aasta suvel tähistati Nõukogude võimu taaskehtestamise 35. ja Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäeva, pole neist jälgegi. Pole ka viisnurki, punalippe, hammasrattaid, traktoreid. Töötegijate eeskujuks on rohutirts ja sipelgas, embleemidel on viiteid kohalikele vaatamisväärsustele ja oludele. Tõsi küll, kirikutorne või sini-must-valgeid värvikombinatsioone muidugi ka pole. Aga üldilme on rõõmus ja vaba. Alus oli pandud millelegi, mis erinevalt paljudest muudest selleaegsetest nähtustest või ettevõtmistest, elas üle kõik keerukad üleminekuajad ja on jätkanud oma tegevust tänase päevani. Palju õnne, EÕM !
