Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1975 – haldusjaotus

Liivi Uuet, arhivaar

Milline oli Eesti haldusjaotus nelikümmend aastat tagasi ja kas seda ka muudeti? Kui suured olid muudatused 1975. aastal? 1965.aastal oli Eestis oli 6 vabariikliku alluvusega linna, 15 rajooni, 26 kohaliku alluvusega linna ja 22 alevit, 238 külanõukogu. 1977.aastal oli rajoonide arv jäänud samaks, linnu ja aleveid oli kokku 52, külanõukogusid oli 194.

1975. aastal oli haldusjaotuses muudatusi vähe, seitse külanõukogu likvideeriti ja kahe piire muudeti. Altpoolt tulevat liitmist sel ajal ei tuntud. Ministrite nõukogu kohalike nõukogude osakond koostas liitmiskava, mis jõudis rajooni täitevkomitee kaudu külanõukogu istungjärgule. Sellel toimunud arutelud on protokollitud ja rahva arvamust võeti ka arvesse. Oluline erinevus võrreldes nüüdisajaga oli põllumajandusliku maa eraomandi puudumine. Maa oli „kogu rahva omand“, maakasutajad olid kohalikud ettevõtted ja asutused, riigi metsamajandid, kolhoosid ja sovhoosid. Küla- või alevinõukogu eelarved ja võimalused olid väga piiratud. Maal oli kolhoos, sovhoos või metsamajand palju olulisem kui külanõukogu. Nemad ehitasid elamuid ja lasteaedu, korrastasid kohalikke teid, rajasid puhkekohti, korraldasid laste koolisõitu, kui bussiliini polnud, neilt sai autot või traktorit oma asjade ajamiseks, majandite spetsialistid abistasid külanõukogu oma erialaoskustega. Seetõttu peeti soovitavaks, et majandi ja külanõukogu piirid ühtiksid. Kuna aga majandeid tihti liideti, siis järgnes sellele ka haldusjaotuse muutus. Samas oli inimestel ka külanõukogusse asja igasuguste dokumentide pärast. Kogu asjaajamine oli vaid paberil, isegi oma telefoni oli maal vaid vähestel, veel vähem oli sõiduautosid.

KMBT_215_160411135429-001

Näitena vaatame Rapla rajooni Lelle ja Käru külanõukogude liitmist Kehtna külanõukoguga. Lelle külanõukogus oli 28 339 hektarit maad, sellest riigimetsa 15 339 hektarit. Käru külanõukogus oli 24 275 hektarit, sellest 14 621 hektarit riigimetsa. Umbes tuhande elanikuga Käru külanõukogu istungjärk toimus 22. oktoobril 1975.

Täitevkomitee esindaja tutvustab algul olukorda „Suurel külanõukogul on suuremad rahalised fondid, on paremad võimalused remonte organiseerida, organiseerida suuremaid ettevõtmisi, kasutada majandite spetsialiste kontrolli organiseerimisel jne. Lungu sovhoosi parteialgorganisatsiooni koosolekul. võeti vastu otsus toetada rajooni täitevkomitee ettepanekut.“

0-284346_fk

EFA.546.0-284346. Kehtna vaade, 1975.

Järgnevad küsimused:

  • Kuidas Kehtna külanõukogu suudab teenindada nii suurt elanikkonda ? Kas Kehtna ja Käru vahemaa ei ole liiga kauge, kuna inimestel on sageli külanõukogus asjaajamist. Ka on elanikkonnal kohustuslikud kindlustuse- ja põllumaandusmaksud, kuidas organiseeritakse nende vastu võtmine ?
  • Kas garanteeritakse vabanenud Käru külanõukogu töötajatele töökohad ?
  • Kullimaa osakond kujutab meil praegu endast „Siberi“ ala, millest külanõukogu jääb 15 km kaugusele, kui sellele võtta juurde kaugus Kehtnasse, tuleb 35-40 km. Kullimaa osakonnaga ei ole meil ühiskondliku transpordi ühendust. Toon näiteks surmajuhtumi, 24 tunni jooksul peab see registreeritud olema, tekib kohe küsimus, kuidas saab Kehtnasse ja tagasi ?
  • Meie külanõukoguvõib küll eksisteerida ühe majandiga. Tean palju külanõukogusid, kus on ainult üks majand. Need külanõukogud, mille territooriumil on sovhoosid, ei ole rahalistes raskustes, sest majandi tulumaksust laekub teatud protsent külanõukogu eelarvesse.
  • Kui kõneldakse Käru külanõukogu liitmisest, siis oleks mõeldavam, et Käru liidetakse tagasi Paide rajooni alluvusse. Käru on kuulunud Järvamaa, mitte Harjumaa alla. Kärus on mitmed asutused, mis kuuluvad alluvusega Paide rajoonile (järgneb loetelu Järvamaa metsamajandi allasutustest). Käru elanikud kasutavad pidevalt Türi teenustöökodasid, kauplusi jne. Ka on Türi-Paidega bussiühendus lühem, Türile 17 kilomeetrit.
  • Meie küsimuseks ei ole Käru külanõukogu rajooni alluvusest väljaviimine ja rajooni piiride muutmine, vaid küsimus külanõukogude liitmise kohta.“

Hääletamisel oli liitmise poolt 9 rahvasaadikut, vastu 8 ja erapooletuid 3.

0-94069_fk

EFA.204.0-94069. Diiselrong uuesti avatud Lelle-Viljandi laiarööpmelisel raudteel, 1972.

Järgmisel nädalal toimunud Lelle külanõukogu istungjärgu protokollis pole märgitud hääletustulemusi. Otsuses nõustuti ettepanekuga, kuid nõuti, et külanõukogu keskus peab igal juhul olema Lelles, kus on parimad transpordivõimalused (raudtee sõlmjaam, hea autobussiühendus). Märgitagu ka, et alles 1972.astal. liideti Kehtna külanõukogust 6929 hektarit Lelle külanõukoguga ( peamiselt metsamaa). Kehtna külanõukoguga liideti aga üle 7000 hektari valla põhjaosast Juuru ja Rapla külanõukogust. Pikemalt planeeritud kavast see küll tunnistust ei anna.

1976. aasta seadusega liideti Lelle külanõukogu Kehtna külanõukoguga ja selle keskuseks sai siiski Kehtna, ilmselt tihedama asustuse tõttu. Kuid metsade vahel asuv Käru jäigi iseseisvaks. 1977.aasta andmetel oli rajooni suurim külanõukogu Kehtna (4563 elanikku), väikseim aga Käru (981 elanikku).

Ja lõpetuseks, jätame kõrvale ühes suures sovhoosis töötamise, külanõukogus sularahas maksude tasumise, oma telefonist ja autost unistamise. Aga küsimused, mis tekkivad oamavalitsuse liitmisel on ikka samad: ühendus, maksud. Käru vald on ka nelikümmend aastat hiljem olemas samades piirides ja samade küladega. Elanikke on kolmandiku võrra vähem – 635.

d-3013_ft

EFA.544.D-3013 Üheperemajad Kehtnas, 1980



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi