Liivi Uuet, arhivaar

4. detsembril 1975 pandi nurgakivi Viljandi teatri Ugala uuele hoonele. Kohalikust näiteseltsist 1926. aastal kutseliseks teatriks saanud teater oli pärast oma maja mahapõlemist 1941. aastal  tegutsenud Koidu seltsimaja tagasihoidlikus saalis  ja veel napimates tagaruumes. 1960ndatel aastatel suudeti Eestis ehitada kaks teatrihoonet Tartusse ja Pärnusse, järgneval kümnendil jõudis järg Viljandini.

EFA.388.0-144625. Teater Ugala välisvaade Jakobsoni t 18, 1966

EFA.388.0-144626 Teater Ugala sisevaade, 1966

Seekord võib  öelda, et „kaua tehtud, kaunikene“.  1969. aasta algul kuulutati välja avalik konkurss tähtajaga 8. detsember 1969. Detsembris  korraldati lisaks žürii istungitele ka projektide näitus ja avalik arutelu.  Teatris pidi olema 600 kohta ja selles pidi saama etendada ka muusikale ja operette.  Võistlusele laekus kuus tööd. Esimest preemiat ei saanud keegi, edasi töötati kahe teise preemia saanud tööga, mille autorid olid vastavalt Toivo Kallas ja Raine Karp ning Inga Ring ja Irina Luhtein.  Lõppvalikul eelistati kahte viimast. Tundmatud nimed?

EFA.311.0-129611 Teater Ugala projektide arutelu, kõneleb Mart Port, 1970

Ka siin nähtub kui pikk tee oli projektidest hooneni. Kui Ugalat ehitati,  olid noorte naisarhitektide nimed juba Inga Orav ja Irina Raud. Projekti ümbertöötamisel  liitus nendega veel  K. Luts, sisekujunduse tegi  Mait Summataavet. 1975. aastal võidi alustada ehitust. Mitme hilisema näitekuulsuse (Heino Mandri, Einari Koppel, Leonhard Merzin, Ines Aru jt) stardipaigaks olnud, kuid siiski vaid tagasihoidlik provintsiteater tõusis tuhast.

EFA.508.0-170322 Viljandi Valuoja aiand , tulevane ehitusplats, aprill 1975

EFA.339.0-100660 Teatrimaja ehitusplats, 1977

EFA.388.0-122774 Teatrisaali sisevaade, aprill 1980

1979. aastal tuli peanäitejuhiks Jaan Tooming.  Selleaegse tüüpilise  ehitustempoga valminud teater avati 29. detsembril 1981  E.Vilde romaani põhjal loodud lavastusega „Rahva sõda“. Eesti ja kogu Baltikum  oli saanud oma esimese moodsa teatrihoone,  teatrieksperimente võimaldava parima lavatehnikaga, mis sel ajal võimalik. Järgnevail aastail polnud Ugalal vaja muretseda publiku  pärast. Head lavastused J.Toomingalt, K.Raidilt, K.Komissarovilt  järgnesid üksteisele, neid ja uut teatrimaja  käidi vaatamas kogu Eestist. Ainsaks modernseks teatrihooneks on Ugala jäänudki, midagi uuemat pole ju ehitatud.  Kuid iga asi vananeb, ka 40 aastat vana lava ja omal ajal tähelepanu äratanud Cesise punastest fassaaditellistest välisseinad. Nii algas möödunud aastal  suur remont. 100 päeva jääb maja uuesti avamiseni.  Jälle on Viljandis Eesti moodsaim lavatehnika. Soovime sama menu, mis 35 aastat tagasi!

EFA.349.0-123716 Teatri peanäitejuht Jaan Tooming teatrimaja avapäeval 29.12.1981