Liivi Uuet, arhivaar

1. mail 1965 alustas ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee koosseisus iseseisva üksusena tegevust tegevust stuudio „Eesti Telefilm“. Esimene lühifilm oli valminud küll juba 1956, esimene mängufilm „Näitleja Joller“ 1960. aastal. Iseseisev üksus aga võimaldas filmitootmist laiendada. Esimene juba varem alustatud film, mille võtted olid lõppenud, oli Eduard Vilde 100. juubelile pühendatud „Külmale maale“. Suvel valmis senistest laulupeofilmidest ja kroonikaist mastaapseim „Laul, ava tiivad“.

Telefilmi „Külmale maale“ peategelased Leonhard Merzin ja Ada Lundver. EFA.664.0-198586

EFA. 664.0-198591 Kaader samast filmist, vasakult Fred Malmsten, Eduard Ralja, Leonhard Merzin.

Kaader filmis „Laul, ava tiivad!“. Rongkäigu jälgijad kino „Forum“ katusel. EFA. 664.0-198652

Palju tehti kontserdisalvestusi, dokumentaal- ja kultuurifilme. 1968. aastal valmis film, mida teab iga eestlane, – „Mehed ei nuta“.  Kuid kõik ei sujunud tõrgeteta – 1.detsembril 1965 võttis televisiooni kunstinõukogu Enn Vetemaa lühiromaani põhjal sündinud telelavastuse „Monument“ tootmisest maha kui ideoloogilistele nõuetele mittevastava. Otsus oli kinnine ega kuulunud avalikustamisele. 1969. aastal alustati neljaosalist telefilmi „Lindpriid“, mis filmiti, monteeriti ja pandi pikkadeks aastateks riiulile.

1967. aastal toimus maailmanäitus Kanadas Montrealis. Eestil oli Nõukogude Liidu paviljonis oma nurk. „Eesti Telefilm“ tegi Eestit tutvustava viktoriin-revüü „Must habe tahab teada“, milles Hardi Tiidus koos rahvariides näitsikutega ja hoogsa jenkarütmi saatel esitas küsimusi. Teemad – Eesti kui Euroopa osa juba keskajast, meie puutumata loodus, suusatajad ja rahvatantsijad, Nõo keskkooli õpilased arvutit näppimas, rahvusvaheline kaubavahetus Kalevi šokolaadimasina juures… Nii nagu nüüdki. Eesti eksponaatide hulgas oli kontsertklaver „Estonia“, mille moodsamat järeltulijat näeme Milanos ka sel aastal.

ERA.R-1590.7.28.2-3

ERA.R-1590.7.28.2-3