Liivi Uuet, arhivaar

Võru 1. Keskkooli keemiaringi liikmed keemiaõpetaja E. Susi juhendamisel laboratooriumis praktilisi töid sooritamas, 1965. Fotograaf: H. Kask. EFA.373.0-102008

1958. aastal võeti NSV Liidus vastu koolireformi seadus, millega nähti ette üleminek 7-aastaselt põhihariduselt 8-klassilisele ja samuti 10-aastane keskharidus. 1964.aasta augustis kinnitas NLKP Keskkomitee üleminekut 10-klassilisele keskkoolile ka rahvusvabariikides. 1.septembril 1964 alustasid uue programmi järgi õpinguid kõik üheksandate klasside õpilased.

10.märtsil 1965 ilmus ajalehes „Rahva Hääl“ haridusminister F.Eiseni artikkel. Selles käsitleti koolireformi esialgseid tulemusi: ülekoormust, õpilaste ja õpetajate väsimust. Tuleb veel märkida, et kuuepäevasest koolinädalast kulutati üks päev nn. tootmisõpetusele, kus õpilased valmistusid treialiks, õmblejaks, traktoristiks jne.

Juuru Keskkooli õpilased polütehnilise õppuse tunnis traktoripraktikal, 1965. Fotograaf: Arvi Kriis. EFA.260.0-35574

12.märtsil ilmus samal teemal artikkel kultuurilehes „Sirp ja Vasar“. Artiklis käsitleti pikemalt igakülgselt haritud inimeste ettevalmistamise tähtsust. Siia lisaks väljavõtted artikli käsikirjast koos allkirjadega.

Sirp ja Vasar, 1965

Asjaolu, et EKP häälekandja „Rahva Hääl“ avaldas liiduvabariigi haridusministri artikli, milles kritiseeriti NSVL kõrgeima juhtkonna otsust, tundub siiski kummaline. Tavaliselt nii ei tehtud ja tulebki välja, et artiklile eelnes EKP esimese sekretäri Johannes Käbini kiri NLKP Keskkomiteele 22. veebruaril 1965. Selle ligi 2-leheküljelise kirja lõpuosas palutakse eesti õppekeelega koolides säilitada 3-aastane keskkool. Kirjas märgitakse, et eestlastele on vene keele valdamise peamine võimalus selle õppimine koolis. Kirja mustandis on maha tõmmatud lauseosa „järgides rangelt vabatahtlikkuse põhimõtet“. Vene keelele pühendati eesti koolides 1354 tundi. Kuna õpiti ka eesti kirjandust, ajalugu ja geograafiat , oli tundide arv 1600 võrra suurem kui vene koolides (poolteist õppeaastat). Kirja kõige pikem osa aga on pühendatud sellele, et kogu elanikkonna vene keele oskus on hädavajalik vabariigi majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises arengus.

Kiri saadeti ära ja seda ilmselt Moskvas ka märgati. Aprilli keskel saadeti kolme- ja kaheklassilise keskkooli kulude vahe arvestused. Augustis muutis NLKP Keskkomitee oma aasta tagasi tehtud otsuse ja septembris koolipinki istunud keskkooli kümnes klass sai teada, et ta siiski ei ole lõpuklass.

J. Lauristini nimelise Tallinna 16. Keskkooli abiturient Aldo Kerstna küpsuseksamil kirjandit kirjutamas, 1964. Fotograaf: I Prooso. EFA.250.0-45644

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A.Müürisepp vabariigi keskkoolide paremate lõpetajate ballil Lillepaviljonis abiturientidega vestlemas, 1965. Fotograaf Samuel Migdal. EFA.289.0-63829