Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 67 – Soome Vabariik 50!

Soome Vabariigi sünnipäeva tähistame sel aastal suuremalt kui varem. Lisaks huvile ja lugupidamisele väga lähedaseks jäänud naabermaa vastu on selles arvatavasti ka võrdlemise soovi: meie suure juubelini jääb veel kaks ja pool kuud.

Aga 50 aastat tagasi? Tähelepanuta see sündmus ei jäänud, Soome oli sõbralik naaberriik, alates 1965. aastast tegi laevaühendus selle veel lähedasemaks. Korraldati kultuuripäevi, teatrite külalisetendusi, kontserte, näitusi. 1967. aastal neid vist oluliselt rohkem ei olnud, kuid toimus nii mõndagi. 6.aprillil tähistati Helsingis NSVL ja Soome vahelise sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu allakirjutamise 19. aastapäeva. NSVL poolse kõrgeima esindaja oli kohal ENSV Ministrite Nõukogu esimees Valter Klauson. Delegatsiooni võttis vastu Soome peaminister, vastuvõtu korraldas välisminister,pidulikke vastuvõtte ja õhtusööke oli teisigi, tutvuti Soome tööstus- ja äriettevõtetega.

Eesti delegatsioon vastuvõtul Soome presidendi U. K. Kekkoneni juures. A.Green annab üle nahkmapi eesti graafikaga. 19. mai 1967. RA, EFA.204.0-73445. 35mm negatiivfilm

RA, EFA.204.0-73445 Eesti delegatsioon vastuvõtul Soome presidendi U. K. Kekkoneni juures. A.Green annab üle nahkmapi eesti graafikaga. 19. mai 1967

16.24. maini toimusid eesti kultuuripäevad Soomes, peamiselt Helsingis. Rahvusmuuseumis oli väljapanek Eesti Rahva Muuseumi ( toonase Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudest), Helsingi Koolivalitsuse saalis sai näha eesti raamatunäitust, korraldati eesti graafikanäitus. Eesti suveniire pakuti Renlundi kaubamajas. Ametlikku delegatsiooni juhtis Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja A.Green, kelle võttis vastu ka president Urho Kaleva Kekkonen. Toimus mitmesuguseid kontserte ja kohtumisi, niihästi ametlikke kui mitteametlikke. Usun, et K. Lepik ja H. Mäelo ei olnud ainsad väliseestlased, kes kasutasid võimalust sõpradega kohtuda. Suurim oli teater „Estonia“ panus: 16.-23.maini toimus üheksa etendust ja kontserti. Soome sõpradele näidati oma parimat: Verdi „Maskiball“ ja „Othello“, Ernesaksa „Tormide rand“, moodsad lühiballetid „Võlumandariin“ ja „Ameeriklane Pariisis“, Tšaikovski „Luikede järv“, Tubina „Kratt“ . Kontserdid toimusid peale Helsingi ka Turus ja Forssas. Lõppkontsert toimus Helsingi tolle aja suurimas saalis Messuhallis, kuulajaid 2300.

Eesti raamatunäituse avamine Helsingis, vestlevad Ralf Parve, Helmi Mäelo ja Kalju Lepik. 17.mai 1967. RA, EFA.338.0-86757. 35mm negatiivfilm

RA, EFA.338.0-86757 Eesti raamatunäituse avamine Helsingis, vestlevad Ralf Parve, Helmi Mäelo ja Kalju Lepik. 17.mai 1967.

Ansambel „Laine“ esinemas Helsingi Renlundi kaubamajas eesti suveniiride näitusmüügil, kõrval Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori liikmed. 16. mai. 1967. RA, EFA.204.0-73435. 35mm negatiivfilm

RA, EFA.204.0-73435 Ansambel „Laine“ esinemas Helsingi Renlundi kaubamajas eesti suveniiride näitusmüügil, kõrval Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori liikmed. 16. mai. 1967

Kuid suvi alles algas: juuni algul korraldati Läänemere rahunädal,millele saabus ka Soome Kommunistliku Partei kõrge esindus, augustis käisid Tallinnas Soome Naiste Demokraatliku Liidu liikmed. Ville Pessi, siis SKP peasekretär, jõudis augustis isegi Kihnu-Ruhnu mängudele tikitud tekke vaatama ja kanget saare õlut jooma. „Pika nimega ühingu“ (Välismaaga sõpruse ja kultuuri arendamise …jne) materjalides on 1967. aasta kirjavahetust Soome sõprusorganisatsioonidega 230 lehte, üleliidulise ühingu poolt korraldatud ürituste plaanidest eestlaste ja soomlaste kirjadeni, kes otsivad kirjasõpru. 17. septembris toimus Eesti ja Soome Televisiooni ühissaade „Naapurivisa“, televisiooni fondis on säilinud küll selle detailne kava, paraku aga mitte küsimused.

Eesti võistkond koosseisus Toomas Uba, Valdo Pant ja Hardi Tiidus telemängus „Naapurivisa“, 17.10. 1967. RA, EFA.664.0-197933. soome5

RA, EFA.664.0-197933. Eesti võistkond telemängus „Naapurivisa“, 17.10. 1967

Oktoobris oli käes sügis, laevaliin läks talvepuhkusele ja nõukogude inimeste peatähelepanu suunati oma riigi suurimale tähtpäevale. Kuid laupäeval, 2. detsembril toimus nagu ka varasemail aastail Soome Vabariigi aastapäeva pidulik koosolek ja kontsert Estonia kontserdisaalis, mille kandis üle televisioon, üritusi oli ka mujal Eestis. Ajalehtedes ilmus artikleid, raadios kõlas enam soome muusikat. Pidulikumad olid raadio ja televisiooni soomekeelsed saated, raadiosaateid oli tol ajal kaks korda päevas, hilisõhtuti oli umbes tunniajaline saade televisioonis. 5. detsembri õhtul oli otsesaatena viktoriin „Kas tunnete 50-aastast Soomemaad?“ .Võistlesid sõprusühingu kollektiivliikmete neljaliikmelised võistkonnad (Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinna Piimakombinaat, Haridustööliste Naiskoor, Tallinna 16. keskkool), kohtunikud olid J. Kahk, H. Tiidus ja V. Pant. Aega vastamiseks 30 sekundit.

Siin on küsimused, kas oskate neile vastata seisuga 1967? Aga seisuga 2017?

  1. Mis aastal moodustati Soome Vabariigi praegune valitsus ja millised parteid selle moodustasid ?
  2. Millal kinnitas Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee dekreedi Soome iseseisvuse tunnustamisest ? (piisab aastaarvust)
  3. Kas Soome on pindalalt suurem või väikesem kui Inglismaa ja Itaalia ?
  4. Milline linn oli Soome pealinn enne Helsingit, see on ühtlasi vanim Soome linn ?
  5. Mitu lääni on Soomes ?
  6. Kui palju on Soome territoriaalvetes saari ? ( eksida võib kuni viie tuhandega)
  7.  Nimetage kolm Soome suurimat linna peale Helsingi.
  8. Millal sõlmiti NSV Liidu ja Soome vahel sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping ? ( Vt algust!)
  9. Nimetage soome kirjanik, 1939.a. Nobeli preemia laureaat ja tähtsamad teosed.
  10. Millist teravilja kasvatatakse Soomes kõige rohkem ?
  11. Mitu protsenti Soome pindalast võtab enda alla mets ? ( eksimisvõimalus 5%)
  12. Kui kõrge on Helsingi Olümpiastaadioni torn ja miks ta nii kõrge on ?

Liivi Uuet, arhivaar



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi