Mis on ühist EACH (Excellence in Analytical Chemistry) analüütilise keemia eriala magistriõppe programmil ja Rahvusarhiivil? Esmapilgul tundub, et mitte midagi. Fakt on aga see, et tänavu 1.–22. juunini läbisid kaks tudengit, Slim Blidi (Tuneesia) ja Jay Pee P. Ona (Filipiinid), magistriõppe praktika Rahvusarhiivi uues Noora hoones.
Slim Blidi kasutamas mikroskoopi ligniini määramisel
Nende praktika peamiseks sisuks oli arhivaalide kahjustuste määramine ja seisundiuuringute läbiviimine. Praktika käigus õppisid tudengid tundma arhivaalide säilitamise ja konserveerimise üldiseid põhimõtteid ja kahjustuste määramise aluseid. Samuti viisid tudengid läbi mitmeid keemilisi uuringuid ja teste (paberi pH, ligniini, Fe ja Cu ioonide kvalitatiivne määramine, hallituse test). Peamise praktilise tööna teostasid tudengid Haapsalu Pedagoogilise kooli materjalide (386 säilikut, RA, EAA.224) seisundiuuringu. See oli esimene seisundiuuring, mis keskendus Teise maailmasõja järgse perioodi säilikute uurimisele. Uuringu käigus määratud kahjustused (kustuvad tekstid, hallitus jms), paberi ligniinisisaldus ning happelisus koondati andmebaasi, millest on Rahvusarhiivil kindlasti abi tulevikus selle perioodi arhivaalide säilitamise ja digiteerimise planeerimise seisukohalt.
Vasakult: Küllike Pihkva, Slim Blidi ja Jay Pee P. Ona paberi neutraliseerimist läbi viimas. Foto: Jaan Lehtaru
Lisaks õnnestus tudengitel meie konservaatorite juhendamisel kätt proovida ka happeliste arhivaalide praktilisel konserveerimisel (paberi neutraliseerimine, parandamine, sirutamine, liimistamine). Kokkuvõtvalt võib öelda, et analüütilise keemia tudengid olid äärmiselt tublid ja produktiivsed ning praktika osutus kasulikuks mõlemale poolele!
Jaan Lehtaru, Rahvusarhiivi konserveerimisvaldkonna juht Tartus