Põltsamaa kodu-uurija Pavel Tiisleri isikufondis (EAA.5166) säilitatakse ühte huvitavalt kõlavat arhivaali „Põltsamaa Reaalgümnaasiumi õpilase arvatavasti 1919. a jaanuaris peetud päevik” (EAA.5166.1.13). Lühike, 28- leheküljeline päevik kirjeldab elavalt gümnaasiumiõpilase elu Põltsamaa linnas ja vallas 9. jaanuarist kuni 28. jaanuarini 1922.

Päevik on leitud Pavel Tiisleri kirjelduse järgi Põltsamaa külanõukogus Pällusaare külas, enne 1975. aastat, millal päevik on antud üle arhiivile.

Võtame kohe kinni arvatavast daatumist: millal on päevikut ikkagi peetud? Koduloouurija pakutud 1919. aasta põhineb tõenäoliselt päeviku vabadussõjale lõhnavale viitele 60 sõduri tulekust Põltsamaale (lk 10). Küll on päevikus üks juhtum, mis on abiks õige aasta määramisele. Leheküljel 24 kirjeldab autor Hr. Londi matuseid ja rongkäiku. Enne 1926. aastat peaks enamus surmadest ja matustest olema leitavad kirikuraamatutest. Nii leiamegi Põltsamaa luteri koguduse maetute raamatust (elk.8.0.30, kdr 143) Peter Londi surma, mitte 1919., 1920., isegi mitte 1921. vaid 1922. aasta jaanuarist. Abjast pärit, 41-aastasena surnud Peeter Lond maeti Põltsamaal 24. jaanuaril 1922. Seega teame, et päevik pajatab sündmustest 1922. aasta jaanuaris.

Kes on selle päeviku autor? Eelnevast tulenevalt käib ta Põltsamaa gümnaasiumis 1921/1922 õppeaastal. Tal on raskusi saksa keelega, laulutunnis ta ei osale, ladina keeles ei käi. Hiljem ta mainib kuidas 5a sai koolist varem ära kui nemad, 5b. Kodus ja koolis teeb tempe keegi Jüri, kas ta võiks olla sugulane? Koos Jüriga tegutsevad koolis V. Gutmann, Eduard Jaanson, Cr. Jürgens, Laam ja Mürk. Põltsamaa Reaalgümnaasiumi arhiivifondist leiduvatest õppelehtedest (ERA.4226.1.25) selgub, et 1922. aastal 5a klassis õppisid teiste seas Villem Gutmann, Eduard Jaanson, Kristjan Jürgen, Albert Laam ja Eduard Mürk. Nad teevad koerusi koos Jüriga, samas klassis õppis Jüri Luik.

Põltsamaa Reaalgümnaasiumi õpilaste nimekirjast (ERA.4226.1.10) leiame, et Jüri Jüri p. Luik on pärit Kõo vallast, sündinud on ta 02.03.1905. Tema sugupuud lühidalt uurides ei leidu inimesi, kes oleksid viienda klassiga seotud. Küll on tal onutütar Linda Luik, kes õppis 1922. aastal 4a klassis, kas autor võiks olla tema? See küll „klassiteooriaga” ei sobi aga nii saaksime niidid ühendatud Jüri ja päeviku autori vahel. Kahjuks ükski arhiiviallikas ei seo Luikesid Pällusaarega, isegi mitte Vana-Põltsamaa vallaga.

Hiljem päeviku autor kurdab selle üle, kuidas vana c klass lõhuti ära (lk.10). Reaalgümnaasiumi arhiivifondist leiamegi, et eelmisel õppeaastal s.o. 1920/1921 oli olemas klassid 4a, 4b, 4c. Järgmisel õppeaastal aga on ainult kaks klassi 5a ja 5b. A-s on poisid ja B-s tüdrukud. Kuna autori klassiks oli 5b siis päeviku autor on tüdruk ja kui me võrdleme 1920/1921 õppeaasta ja 1921/1922 õppeaasta õpilaste nimekirju ja kirjutame üles mõlemates nimekirjades esinevad nimed, saame päeviku autori kandidaatideks järgmised 10 nime (koos õpilaste nimekirjast leiduvate sünnidaatumitega):

Linda Jürgens, Karli t., 20.05.1904.

Hilda Kont, Hansu t., 02.12.1904.

Salme Kuiv, Mihkli t., 11.10.1905.

Helmi Kutty, Karli t., 30.12.1905.

Hilda Laam, Tõnise t., 12.12.1906.

Aksella Peedu, Mihkli t., 06.12.1901.

Hilda Piilmann, Karla t., 18.02.1903.

Ida Reismann, Tõnise t., 01.08.1905.

Ella Kärt, Jaagu t., 18.04.1905.

Kust päeviku autor on pärit? Koduloolane Pavel Tiisler teatab, et päevik on leitud Pällusaare külast (praegune Põllusaare küla Põltsamaa vallas). Päeviku autor annab lugejale veel rohkem vihjeid. Ta käib Vana-Põltsamaa vallamajas kadunud koera kuulutust viimas (lk. 14) ja mainib ka naabrit „(Lääne) Albertit” (lk.10). Vana-Põltsamaa valla elanike nimekirjadest (ERA.3070.1.122) leiame nii Albert Lääne kui Lääne talust Albert Kupperi. Kusjuures nimetatud Lääne talu asub Põllusaare külas ehk päeviku leidmiskohas. 1929. aastal oli talu peremeheks Alberti isa Tõnis Kupper (ERA.3070.1.226). Kahjuks Vabariigi aegsed elanike nimekirjad Kupperite naabriteks ei näita tuttavaid nimesid. Kui aga minna ajas mõnevõrra tagasi siis viimasest 1857. a. hingerevisjonist (EAA.1865.3.245/2) leiame Kupperite esivanemad Kupperi talu nr. 19 all. Huvitaval kombel järgmises talus – Kangro nr. 20 – elas perekond Reismann. Kandidaatide nimekirjas on ju Ida Tõnise t. Reismann! Samas talus leiame Reismanne ka veel 1916. aastal (EAA.1070.1.186). Vana-Põltsamaa Reismannid on küllaltki kauged sugulased Idale ja Ida perekond on hoopis pärit Kaaverest (EAA.1168.1.226, kdr 257) aga õrn seos on ikkagi olemas. Kas päevikus mainitud Jüri võib olla kaks erinevat inimest? Idal oli vanem, 1891. aastal sündinud vend Jüri Reismann.

Ka Kondid, Kuivad, Peedud ja Kärdid elasid Vana-Põltsamaa vallas, kas tegemist on kellegagi nendest või hoopis kellegi muuga? Nii jääbki ainult tsiteerida päeviku autorit ja tõdeda „oh seda pudru pead!” ja jätta autori selgitamine ootama konkreetsemaid tõendeid. Kutsun kõiki genealooge ja arhiivisõpru lahendama päeviku autori küsimust ja sukelduma Põltsamaa ajalukku!

Põltsamaa Ühisgümnaasium (varasem Reaalgümnaasium) endises Uue-Põltsamaa mõisa härrastemajas, 1928