Jätkates eesti raamatu aasta väljapanekut Rahvusarhiivi uurimissaalis, pakume uudistamiseks Balthasar Russowi teose „Chronica Der Prouintz Lyfflandt“ ehk „Liivimaa provintsi kroonika“ eksemplarid selle raamatu kahest esimesest trükist. Kolmanda trüki eksemplar on samuti Rahvusarhiivi raamatukogus olemas, kuid see on praegu restaureerimisel. Tänapäeval on raamat hästi kättesaadav: kõik kolm trükki on leitavad Tallinna ja Tartu raamatukogudest ning digiteerituna internetist. Balthasar Russow oli Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja. Tema alamsaksakeelne kroonika on üks olulisemaid ja tuntumaid allikaid Liivi sõja (1558–1583) kohta. Raamatu teeb ainulaadseks asjaolu, et selle autor oli kirjeldatud sündmuste vahetu tunnistaja. Lugejate ja uurijate huvi Russowi teose vastu pole raugenud alates 16. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Kroonika on tõlgitud kaasaegsesse saksa keelde, vene, läti, inglise, soome ja itaalia keelde. Eesti keeles on välja antud kolm tõlget, millest viimane ilmus Jüri Kivimäe sulest 2022. aastal.
Liivimaa provintsi kroonika esimene trükk anti välja Saksamaal Rostockis Augustin Ferberi trükikojas 1578. aastal. Raamat müüdi kiiresti läbi ja juba samal aastal avaldati sealsamas teine trükk veidi muudetud pealkirjaga „Nye Lyfflendische Chronica“ („Uus Liivimaa kroonika“). Kuigi tiitellehel on väidetud, et teist trükki on esimesega võrreldes „mõnede lugudega suurendatud“, on selle tekst muutmata. Seevastu kolmandat trükki, mis ilmus 1584. aastal Barthis (Pommeris) Andreas Seitneri vürstlikus trükikojas, on täiendatud 4. osaga, kus kirjeldati aastatel 1577–1583 aset leidnud sündmusi.
Mis on kroonika jätkuva populaarsuse taga? Liivi sõda on eestimaalaste jaoks suur ja tähtis teema. Russowi põlvkonnakaaslased said kroonikast aktuaalseid sõjateateid. Raamat oli mõeldud laiale lugejaskonnale, autori enda sõnul oli see „lihtne ja lihtsakoeline kroonika“. Russowi jutustamisstiil võlub ka tänapäeva lugejat. Ajaloolased kasutavad kroonikat väärtusliku ajalooallikana, kirjanikele pakub see ainest ajalooromaanideks, kroonika süžeed ja motiivid on jõudnud ka kinoekraanile.
Kahjuks vaikib Russow oma kroonikas enda eluloost. Teada on, et ta sündis arvatavasti 1536. aasta paiku Tallinnas, õppis sealses linnakoolis ning jätkas õpinguid Stettini vürstlikus pedagoogiumis. Pärast kodumaale naasmist ordineeriti Russow 1563. aasta märtsis Tallinna pastoriks. Kolm aastat töötas ta abiõpetajana Pühavaimu kiriku eesti koguduse juures, pärast seda, 1566. aastal, sai Russow Pühavaimu kiriku pastoriks ning jäi sellele ametikohale oma surmani 1600. aastal.
Mis päritolu oli Balthasar Russow? Ajaloolased arutlevad selle üle veel tänapäevalgi. Osa neist toetab hüpoteesi, et Russow võis olla eesti päritolu, teised aga ei pea seda usutavaks. Esimeste arvamusele toetub Jaan Kross oma neljaosalises ajaloolises romaanis „Kolme katku vahel“. Krossi looming leidis 1970. aastal väljundi samanimelises filmis Georg Otsaga peaosas.