Eelmise nädala ajaveebipostituses alustasime näituse „Esimene maailmasõda arhiiviallikates” materjalide tutvustamisega. Sel nädalal jätkame mobilisatsiooni teemal.
Mobilisatsiooni esimeseks päevaks oli määratud 25. juuli 1914. Maakaitseväelased (1904-1913 aastakäikude mehed, kes arvati maakaitseväkke tegevteenistuses olemata, ja kõik väeteenistuse läbinud reservistid) pidid kogumispunkti Viljandis ilmuma 28. juulil kell kuus hommikul.
Harjumaa väeteenistuskomisjoni saabunud teate põhjal määrati Aleksander teenima 203. jalaväe tagavarapolku 17. oktoobril 1916.
Nehatu vallas elav II järgu maakaitseväelane Rudolf Jakob pidi ilmuma väeossa 5. septembrist 1916.
Merekindluse ehitustöödega alustati 1911. aastal ning tööd jätkusid ka ilmasõja tingimustes, olgugi et aeglasemas tempos. Tööjõuna kasutati sõjaväelasi, kohalikke inimesi, Venemaalt palgatuid ning Saksa sõjavange. Tallinna sõjasadama ümbrus koos Peeter Suure merekindlusega allus keisririigi Balti laevastikule ja kuulus Venemaa keiserliku armee 1. armeekorpusesse.
Harjumaa sõjaväeülemale saadetud teate põhjal võeti maakonnast 1914. aasta hilissuvel ja sügisel väkke 2060 reservväelast ja noorsõdurit.
Eestis mobiliseeriti maailmasõja ajal umbes 100 000 meest, kellest sõjaväljal hukkus või jäi teadmata kadunuks üle 10 000 mehe.
Medaliga autasustati isikuid, kes võtsid osa 1914. aasta üldmobilisatsiooni ettevalmistamisest ja läbiviimisest. Medali aversil on Nikolai II portree külgvaates, reversil tekst „За труды по отличному выплненiю всеобщей мобилизацiи 1914 года“. Teiste seas pälvis medali tollane Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegemist on viimase medaliga, mis lasti välja Vene tsaarivalitsuse ja Nikolai II poolt.