[English version of the blogpost]

22. juuni 2018 jääb märgilise tähendusega daatumiks Poola-Eesti arhiivisuhetesse. Sel päeval külastas Rahvusarhiivi peahoonet Tartus Poola Vabariigi President T. E. härra Andrzej Duda koos abikaasaga, avades Poola–Eesti suhteid arhiivivaramus kajastava näituse. President Duda on ühtlasi esimene välisriigi riigipea, kes on Eesti arhiivinduse ligi sajandipikkuses ajaloos sarnast au ja tähelepanu arhiividele osutanud.

Presidendi kaaskonnale ja Poola Vabariigi suursaatkonna esindajaile Eestis pakutud programm Rahvusarhiivi ruumes koosnes kolmest etapist. Presidendipaari saabudes võeti istet arhiivi konverentsisaalis, kuhu oli kogunenud külalisi Eesti akadeemilistest ringkondadest ja mäluasutustest, aga ka Poola–Eesti suhteid hoidvate ühenduste esindajaid. Riigiarhivaar Priit Pirsko ja Poola Vabariigi suursaadiku Eestis, härra Grzegorz Kozłowski tervitussõnade järel vaadati värskelt digiteeritud kroonikafilmide kaadreid Eesti ja Poola kokkupuutepunktidest 1920.–1930. aastatel, dokumenteerides vastastikuseid riigivisiite ning elavat suhtlust sõjaväeringkondade vahel.

Poola president Andrzej Duda vaatab koos abikaasaga näitust.

Filmiprogrammile järgnes päeva pidulikeim osa, mil president Duda avas näituse Rahvusarhiivi fuajees, lõigates läbi Poola lipu värvides laia lindi. Seejärel tutvustasid külalistele väljapaneku olulisemaid eksponaate riigiarhivaar Priit Pirsko ja kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna.

Väljapaneku tutvustus, vasakult: Raimo Pullat, Tõnis Türna, Agata Kornhauser-Duda, president Andrzej Duda, suursaadik Grzegorz Kozłowski ja riigiarhivaar Priit Pirsko

Ekspositsioon koosneb kolmest osast:

1) kümme fotode ja tekstidega stendi, mis kajastavad kahe riigi mitmeplaanilisi suhteid aastatel 1918–1939;

2) neli vitriini unikaalsete Poola-teemaliste originaaldokumentidega Rahvusarhiivi kogudest: näiteks kuningas Stefan Batory kinnitatud ladinakeelne pärgamentürik 1585. aastast, Poola riiki esindava Liivimaa ülemkomisjoni poolakeelne resolutsioon Tartu linna maksustamise kohta 1599. aastast, Poola-Leedu suurhetmani Jan Karol Chodkiewiczi nõue Tartu magistraadile tasuda 250 kuldnat Poola armee ülalpidamiseks 1614. aastast, Tartu Ülikoolis õppinud väljapaistvate poolakate, nn dorpatšikute tudengitoimikud (sh Poola presidendi eksiilis Władysław Raczkiewiczi (1939–1947) toimik 20. sajandi esimesest kümnendist, samuti hilisema tunnustatud kirurgi ja meditsiiniteadlase Bronisław Kaderi (1863–1937) tudengitoimik), Poola põllutööliste nimekirjad 1940. aasta juunist (sõjaväelise auastmega isikud peagi arreteeriti ja saadeti Tallinna keskvanglasse), Poola akadeemiliste ja kultuuriühenduste dokumendid 1930. aastate Tartust, allveelaeva „Orzeł” juhtumiga seotud juurdlustoimikud ja komandör Henryk Kłoczkowski antud tunnistused;

Poola kuningas ja Leedu suurvürst Stefan Batory kinnitab Conrad Taubele omandiõiguse rea Tartumaa mõisate üle 28. veebruaril 1585 Varssavis. Pärgament, ladinakeelne tekst (RA, EAA.2069.2.920).

Tartu Ülikooli tudengi Władysław Raczkiewiczi (1885–1947) toimik. Raczkiewicz lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1911. aastal ning oli hiljem tuntud Poola poliitik ja esimene Poola president eksiilis aastail 1939–1947 (RA, EAA.402.1.22239)

3) 1935. aastal Eestis toimunud visiidi ajal August Pulstile üle antud Poola valitsuse kingitus tema venna Mihkel Pulsti sõjaliste teenete eest – mapp marssal Józef Piłsudski portreedega aastaist 1914–1935, kunstnik Zdzisław Czermański. Joonistuste kogu leiti 2014. aastal Tallinnas ja see kuulub Poola Vabariigi suursaatkonnale Eestis.

Marssal Józef Piłsudski portreed aastaist 1914–1935, kunstnik Zdzisław Czermański

Lisaks visualiseerib näitust kümmekond unikaalset kroonikafilmi sõdadevahelisest perioodist, mille valikut eelnevalt tutvustati. Ekspositsiooni autorid on Rahvusarhiivi töötajad Tiit Noormets ja Kadri Tooming, graafiline kujundaja Einike Leppik, filmikroonikad valisid ning tekste redigeerisid Lea Tegelmann ja Õie Kukk. Näitust eksponeeriti Tallinnas Filmimuuseumis tänavu veebruarikuust kuni juuni alguseni. Rahvusarhiivis saab näitust vaadata kuni 8. augustini tööpäeviti kell 9–17.

Poola–Eesti suhteid kajastava ekspositsiooni sedavõrd väärikas avamine leidis aset tänu seitsme riigi presidendi kohtumisele Tartus, kuhu Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid kutsus nende riikide riigipead, kus vabariikide väljakuulutamisest möödus või on möödumas 100 aastat (Island, Poola, Soome, Läti, Leedu, Gruusia ja Eesti). Ühtaegu oli tegemist üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus avamisega Tartus. Käsitledes eeskätt laulu- ja tantsupeoga seonduvat, andis president Andrzej Duda visiidi lõpul Rahvusarhiivi uurimissaalis intervjuu Eesti Rahvusringhäälingule (järelvaadatav ERRi arhiivist 25. juuni saatest „Euroopa riigipead Gaudeamusel“: 

Poola ja Eesti arhiivide koostöö on kasvanud üha tihedamaks alates 2013. Aasta septembrist, mil Poola arhiivisüsteemi peadirektor Władysław Stępniak ja riigiarhivaar Priit Pirsko allkirjastasid koostöölepingu. Tartus toimunud piduliku kohtumise käigus avati ka näitus „Polonica Rahvusarhiivi kogudes“, kus eksponeeriti väljapaistvamaid Poola ja poolakate ajalooga Eestis seotud arhivaale. Vastastikuse koostöö keskmes olid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Tartu Ülikoolis õppinud Poola päritolu tudengite toimikute digiteerimine. Tartu Ülikoolis õppis aastail 1802–1918 ligikaudu 2500 Poola päritolu tudengit, paljudest neist kujunesid hiljem tuntud teadlased, kirikutegelased, arstid, kirjanikud ja poliitikud. Digiteerimisprojekti tulemusel digiteeris Rahvusarhiiv enam kui 4700 toimikut, mis anti Poola partneritele üle 2014. aastal.

2014. aastal valmis ajaloodoktor Raimo Pullati teos „Värav tulevikku. Danzigi Tehnikaülikool Eesti tehnikaharitlaskonna kujunemisloos 1904–1939“. Uurimus tugineb Danzigi Tehnikaülikoolis õppinud Eesti päritolu tudengite isikutoimikutele. Viimaseid hoitakse Gdański riiklikus arhiivis ja uurimistöö osana digiteeriti 22 tudengi toimikud, mis on kättesaadavad Rahvusarhiivi veebi Estica kollektsioonist.

Lisaks väärivad märkimist Rahvusarhiivi esindajate osalused traditsioonilisel Jerzy Skowronekile pühendatud konverentsil Varssavis, Poola konservaatorite praktikad Rahvusarhiivi Tartu ja Tallinna üksustes ja teised kõrgetasemelised visiidid aastail 2014–2017. Huvipakkuva seigana tasub ka esile tuua Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kingitust Poola presidendile Bronislaw Komorowski 2014. aasta riigivisiidi ajal – president Komorowski esivanemad õppisid samuti 19. sajandil Tartu Ülikoolis ja nii kingiti talle Rahvusarhiivis ettevalmistatud arhivaalide koopiad faksiimile (köidetuna 240 lehel).

Loodetavasti avab ülalpool kirjeldatud hiljutine koostöö Poola ja Eesti arhiivide, saatkondade ja presidendi kantselei esindajate vahel uusi võimalusi tulevikus, tihendades veelgi kahe riigi diplomaatilisi ja kultuuriloolisi sidemeid. Rahvusarhiiv on ladusa suhtluse, väärt nõuannete ja igakülgse abi eest tänulik Poola Vabariigi suursaatkonnale Eestis, eriti Sławomira Borowska-Petersonile.

Poola suursaatkonna avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist Sławomira Borowska-Peterson ja riigiarhivaar Priit Pirsko

Lisalugemist:

• Mida kinkisid Ilvesed Poola presidendile. Õhtuleht. 18. märts 2014.
• Poola president lõikas läbi lindi, avades Tartus Poola-Eesti näituse. Tartu Postimees. 22. juuni 2018.