Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Ettevõtluse ajalugu on hoiul Rahvusarhiivis

Rahvusarhiivi kogudes on esindatud ka sellised ettevõtted, mille ajalugu ulatub lausa 17. sajandisse. Varaseim periood meie kogudes hõlmabki soliidselt vanade äride arhiive kuni Teise maailmasõjani.

Sealt võime leida näiteks Tallinna ekspeditsiooni­firma Thomas Clayhills & Son (1611–1941). Ettevõte asutati Tallinna kaupmehe von Drentelni poolt ning läks pärimise teel perekond Clayhillide kätte. Firma nimi jäi küll sellest perioodist kestma, kuid tuntumaks omanikuks oli hilisemal ajal hoopis Olevimäel resideerunud perekond Soucanton (Suka-Antoni maja). Kaubamajale kuulusid 19. sajandil AS Tsemenditehas Port-Kunda, Port-Kunda sadam, Ubja põlevkivikaevandus, tapeedivabrik Tallinnas ning mitmed mäetööstusettevõtete osalused Venemaal, kui nimetada väheseid. Perekond osales ka Kärdla kalevivabriku rajamisel ning Rakvere-Kunda ja Tallinna-Peterburi raudtee ehitamisel. Ettevõttel olid kaubalaod enamikes Euroopa sadamalinnades.

Arhiivihoidlates on muu hulgas kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus (1730–1937) ja kauba­maja J. Puhk ja Pojad (1914–1940), aga ka panku – AS Tartu Pank (1868–1941) ja AS G. Scheel & Co (1880–1941), ja tehaseid – AS Rotermanni Tehased (1881–1945), mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther (1815–1946) ja Viljandi Tuletikuvabrik (1893–1944), ning ette­võtteid ühendavaid organisatsioone nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (1925–1940), mis ühendas kõiki tööstuse, kaubanduse, panganduse, kindlustuse ja laevanduse alal tegutsevaid ettevõtteid ja organisatsioone.

Nõukogude okupatsiooni aegsete ettevõtete arhiividega on Eesti maailma mõistes üsna unikaalses seisus. Kuna eraettevõtluse asemel tegeles majandus­eluga riik, on Rahvusarhiivi jõudnud peaaegu täielik nõu­kogude-aegne kirjalik pärand tööstuse, energeetika, põllu- ja metsamajanduse, ehituse, transpordi, panganduse, kaubanduse ja teeninduse kohta. Seal kõrval suure­päraselt säilinud ka nõukogudeaegne ameti­ühingukultuur. Läänemaailmas on ettevõtluse ajalugu alates Teisest maailmasõjast säilinud tunduvalt kehvemini või siis ei ole see ligipääsetav ega kasutatav.

Rahvusarhiivi kogudes on ka selliste ettevõtete arhiive, mis erinevates omandivormides on tegutsenud juba sajandi või kauemgi. Teiste hulgas näiteks ajalehe Postimees toimetus (1917–1991), BL­­RT Grupp (Vene-­Balti Laevaehituse Tehas 1912–1974), If P&C Insurance AS (1867–1996), Tallinna Sadam (1886–1996) ja Eesti Raudtee (1921–1997).

Tutvu meie kogudega arhiivi infosüsteemis AIS.




Lisa kommentaar

Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi