Sven Lepa, arhivaar
***
Eestisse jõudis raudtee 1870. aastal, mil valmis Paldiskist üle Tallinna Tosnoni viiv Balti raudtee.
1877. aastal ametlikult avatud Tapa—Tartu haruliiniga sai ka Eesti suuruselt teine linn raudteevõrgustikku liidetud. Juba 1860ndate aastate teisel poolel arutati võimaluse üle Tartu ühendamisest Liivimaa kubermangu pealinna Riiaga, see plaan realiseerus aga paar aastakümmet hiljem osana suuremast projektist.
Raudteeviadukt Tartus üle Riia tänava, 23.11.1889. Vältimaks tiheda liiklusega Riia tänava ristumist rööbastega, rajati siia raudteesild, milleks tuli tänavat umbes kilomeetri ulatuses süvendada. EAA.2073.1.4.48
Strateegilistel kaalutlustel oli Vene Sõjaministeerium huvitatud Pihkva-Riia raudteeühenduse rajamisest ning sinna otsustati kaasata ka haruliin Valgast Tartusse. Ehitustöödega alustati mais 1886 ning need olid jagatud kolme jaoskonna – Pihkva, Riia ja Tartu – vahel. Raudteehooned ehitati põhiliselt tüüpprojektide järgi ning nad võivad seetõttu väljavahetmiseni sarnastena tunduda. Võrreldes Balti raudteega, mis valmis eraalgatuslikult, oli Pihkva-Riia raudtee riiklik. Eestisse jäid rajatavast raudteest Tartu-Valga vaheline liin ning suur osa Valga-Pihkva trassist. Raudtee erinevad osad valmisid tööjaotusest hoolimata küllaltki suurte ajavahedega. 1887 aasta novembris liikus esimene rong Tartu ja Valga vahel, 1888. aasta septembris aga juba Tartust Riiga, 22.07.1889 avati raudtee pidulikult oma terves ulatuses.
Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas, 30.04.1890. Valgast sai raudteeliini suurim sõlm, mis hoogustas oluliselt linna kasvu. EAA.2073.1.4.16
Raudteeliini valmimist saatsid Tartu fotograafid Hugo Hoffers ja Peter Sohnwald. Raudteede pildistamine oli selleks ajaks kujunenud tavapäraseks ehitusega kaasnevaks nähtuseks. Fotografeerimist tellisid tavaliselt raudteed rajavad ettevõtted. Peale lihtsa soovi oma suurettevõtmist jäädvustada oli sellel ka praktilisem eesmärk – fotod pidid igapäevastest ehitustöödest eemalviibivatele arhitektidele ja inseneridele näitama tööde edenemist ning hiljem näitustel väljapanduna aitama ettevõtetel uusi tellimusi muretseda.
Raudteesild üle Rauna jõe, 24.09.1887. Pihkva-Riia raudtee suurim sild. EAA.2073.1.4.24
Hoffersi ja Sohnwaldi 50-vaatelise fotoalbumi tekkelugu pole teada, kuid tõenäoliselt valmis ka see raudteeehitajate tellimusel. Rahvusarhiivi kogudes leiduvast kahest albumist kuulus üks varem Tartu magistraadi arhiivi. Sarnaseid ettevõtmisi on lähiümbrusest varasemast ajast teisigi teada. Nii pildistas 1861. aasta suvel Anton Rohrbach Peterburi-Varssavi raudtee ehitusel firma Gouin et Cie tellimusel raudsildu, seda ka liinile jäävas Läti osas. Samuti on teada Balti raudtee jäädvustamise projekte. Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumis on hoiul Tallinna fotograaf Charles Borchardti fotoalbum 23 vaatega liini kõigist jaamadest, mille kinkisid kolleegid Balti Raudtee Seltsi president parun Alexander von der Pahlenile raudtee avamise puhul. 1870. aastal valmis ka album tuntud Moskva fotoateljee Scherer, Nabholz & Co. poolt, mille ühe eksemplari leiab Eesti Ajaloomuuseumi fotokogust. 1877. aastal käis aga Balti Raudtee Seltsi tellimusel tervet Balti raudteed koos vastvalminud Tapa-Tartu haruga pildistamas Tartu fotograaf Carl Schulz.
Raudteerööpad läbi Lasva soo, 15.06.1889. Vastseliina ja Võru vahelisele soisele alale teetammi rajamine kujunes raudteeehituse üheks töö- ja ajamahukamaks ettevõtmiseks. EAA.2073.1.4.10
Rohkem fotosid raudteeehitusest Rahvusarhiivi Flickri kontol.
Fotod on kaasatud ka Stanfordi ülikooli fotoprojekti Living with the Railroads.
– – –
Kasutatud kirjandus:
V. Gussarova, O. Karma, G. Lukin. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.
Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Sissevaateid ajalukku. Tallinn: Eesti Raudtee, 2010.
Ulrich Pohlmann. Naturwunder und Territorium. Anmerkungen zur Landschaftsfotografie im 19. Jahrhundert. – Fotogeschichte, nr 120, lk 5-20.
Tõnis Liibek. Fotograafiakultuur Eestis 1839—1895. Doktoritöö. TLÜ Kunstide Instituut. 2010.
Axel Frhr. v. Ungern-Sternberg. Schenkung an das Revaler Fotomuseum. – Nachrichtenblatt der baltischen Ritterschaften 1993, nr 3, lk 47.
Neue Dörptsche Zeitung, nr 166, 22.06.1877.