Kohtutoimikud on arhiivis üks mahukas ja väga põnev allikaliik. Käesolev kohtulugu on küll väga inetu, kuid selle juures on asitõendina säilinud kaks põnevat ja unikaalset fotot. Asitõendeid ei leia arhiivist mitte iga kohtutoimiku juurest ning tihtipeale igal kohtulool füüsilisi asitõendeid ei olnudki. Mõnikord lasti asitõendid kohtu poolt peale kohtuasja lahendamist toimikust eraldada ja saata teise ametiasutusse, hävitada või anti kohtualustele tagasi. Või kui kuriteol ka olid asitõendid, siis võisid need enne arhiivi jõudmist aja jooksul kaduma minna. Seetõttu on antud kaks fotot seda huvitavam ajalooallikas.
Sada aastat tagasi tugines kuritegude lahendamine suuresti tunnistajate või kogukonnaliikmete ütlustele. Kes mida nägi, kuulis või teadis – seetõttu on kohtutoimikutes lisaks faktidele, ka palju alusetuid kuulujutte. Fotograafia oli teaduslikest meetoditest, sõrmejälgede ja arstide läbi viidud analüüsida ja lahangute kõrval, politseil kuritegude lahendamisel üks suurimaid abimehi. Pildistati vahistatud kurjategijaid, kuriteopaiku ja asitõendeid. Antud fotodel on kujutatud Anna Varmi mõrvapaiga taaslavastus. Kuna kohtufotograafi ei olnud mõrva päeval Tallinnas, siis lavastati sündmus mõni päev hiljem kahe politseiniku ja kiirelt tabatud süüaluse, Alfred Silbergi poolt (mees sonimütsiga). Süüalune pandi isegi lamama sinna, kust oli leitud Anna Varmi surnukeha.
Kirjelduste järgi tundus Anna Varm olevat uudishimulik ja sõnakas naisterahvas. Kahjuks paistab, et tema jutukus võiski olla see, mis talle saatuslikuks sai. 1928. aasta külmal oktoobri õhtul kuulsid Anna Varmi Vene-Balti tehase majas number 109 asunud ühetoalise korteri naabrid, kuidas perenaine hüüab külalise sisse. Järgneb 10 minutit vaikust, seejärel revolvri pauk, müts ning kiirete jooksusammude kaja. Mures naabrid läks Varmi tuppa vaatama, mis on juhtunud ning avastasid Anna Varmi surnukeha, kuulihaavaga peas.
Uurimise käigus, mille põhilised tunnistajad olid Anna Varmi naabrid ja tuttavad, selgus, et Varmi elukaaslase tuttav, Alfred Silberg, on naise ilma selge põhjuseta tapnud. Alfred Silberg väitis, et tegu oli õnnetusega, kuid uurijad käisid välja kaks teooriat. Esiteks oli Silberg Varmi tapnud oma abikaasa, Hilda Silbergi ässitamisel, kuna Varm olla teda solvanud ja laimanud. Teiseks teooriaks oli, et Alfred Silberg tappis Anna Varmi, et nii oma naise au teotamise eest kätte maksta ning sel moel võõrdunud abikaasa tagasi võita. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused ja uurijate asitõendid on piisavad ning Alfred Silberg mõisteti süüdi ja talle määrati 20 aastat sunnitööd.
Allikas: säilik ERA.1357.3.986