Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Halbdeutsch

Liina Lõhmus, arhivaar

Isviniite padašdiite, potšemu mind vangi viite?

Patamu, što sinu loošat minu heinakuhjas kuušat!

*

Eines Tages läksin ma

Auf die Strasse kõndima

Aber vaevalt jõudsin sinna

Kommt die Mutter luuaga

Auf den Kopf mull´andis ta

*

Teame väljendeid pajuvenelane, võsainglane, kadakasakslane, mis seostuks justkui ebameeldiva padrikuga, mis vohab ja millest on raske vabaneda. Kadakasakslusel, kui saksa ja eesti kultuuride kokkupuutest sündinud nähtusel, puudub otsene seos kadakaga. Väidetavalt on see sõna tekkinud hoopiski alamsaksa keelest – baltisakslaste poolt pruuki võetuna – Katensasse; kate-saks. Ehk siis tähenduselt hurtsiku- või onnisakslane. Vaeseid eeslinnade lobudikes elavaid inimesi nimetati baltimail Kate (Katensasse, Katersasse, Katsasse).

Pärnu vanaaja uurimise seltsi fondis (EAA.5269.1.72) on omaaegse tuntuima kadakasakslust pilava luuletuse ärakiri. Kes selle hea huumorisoonega tolliametniku Jacob Johann Malmi (1796-1862) poolt 1818. aastal kirjutatud lugulaulu, Die Oberpalsche Wreintschaft, ümber on kirjutanud – ei ole teada. Teos levis 19. sajandi esimesel poolel just käsikirjaliste ümberkirjutustena. 1841. aastal ilmus pilalugu trükituna, ent anonüümsena G. Kohli reisiraamatus Kura-, Liivi- ja Eestimaa kohta. Hiljem on sellest ilmunud mitmeid trükke.

Lugu räägib Põltsamaale sõbrale küllasõitvast endast heal arvamusel eestlasest (sõber on alevi elanik ja juba nö peenem rahvas). Uhkesti alanud külaskäik lõppeb napsutamise, kaardimängu ning suure tüliga, kus külaline patsipidi uksest välja visatakse. Mitmed keeleteadlased on seda teost uurinud ja tõlgendanud. Tuntuimad Ilse Lehiste uurimus, kus käsitleb luuletust baltisaksa keele allikana. Tema analüüsist selgub huvitav fakt, et luuletuse 665 sõnast 31 on eestikeelsed ja 19 venekeelsed.

Ka praegu pakub J.J. Malmi makarooniline luuletus, mis naerab heatahtlikul, ent robustsel moel välja eestikeelse talumehe ja saksakeelse mõisainimese identiteedi vahel kõikuva kadakasakslase, toredat meelelahutust.

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

EAA.5269.1.72

Transkribeerituna on tekst II trüki järgi seesugune:

Vart´, tekt´ ich mal in meine Sinn,

Willst wahren toch heinmal

Su Wreind nach Oberpahlen in!

Und ging nu in tas Tall,

Und nehmt tas Wuchs1 mit lange Wanz 2

Und pannt tas wor tas Saan3

Tann nehmt ich meine Mütz und Ans4

Und wangt´su jagen an;

Und nu katsait5 durch Tuchk und Tolm6

Ich tuhhat neljad wort7,

Und wie das Vind war üks, kaks kolm

Ich an tas Tell ind Ort.

Vart´, tenkt´ ich, willst toch machen Pass

Mit oberpahlsche Wreind!

Tu willst ihm trehen lange Nas´;

Lass sehn, was tas toch meint!

So tenkte ich tenn nu pei mir

Und ging auf Warwad8 tann

Wor oberpahlsche Wreind sein Tier9

Und prompste 10 krimmig an.

„Wer ta?” ruft oberpahlsche Wreind. –

„”Busti mene Turak!””11

Ruft´ich und tankt: Aha ter meint, Ich sei ein Kross Russack!

Nu ruft´mein Wreind aud russ mir su:

„To tam? Ti mne skasi!”

„„Malzi!”” ruft ich, „”tebe skasu,

„”Ti tolko mne busti!””

Kott weiss woturch tas Wreind es sah,

Ich sei kein russe mann!

Er ruft: Was pompst tenn tu Suchna12

„Tas tier so krimmig an!

„Tas Tier ist nicht in Sloss! Komm hein

„Tu teiwels-krosse Russ! –

„Tu seinst mir so ein Kerl su sein,

„Tas Paslid13 at an Wuss!”

Wie Arrakas so prank ich tann

Auf pahle Wreind nu su,

Und ruft´ta wix wransches14 ich kann:

„”Kommang wu porsse wu?”” –

„O mögst tu toch kus kurrad gehn

„Mit tein wransches Geblarr!

„Man kann ja nicht ein Wort verstehn;

„Tu pist te wahre Narr!”

So prach mein Wreind und nöthigt´mich

Auf Pank su sitzen in;

Tann kriegt´mit krosse Napsklas ich

Auch brächtig Prostiu win!

Und nu ersälten wir alstann

Uns allerlei Gesicht:

Won tas, wie Kassiaue-Ann

Won Präutikam Vams gekriegt;

Und won tas Vurst und won tas Keck15

Was Wreind sein Wrau gemacht,

Und wieviel tas gekriegt at Peck

won Wein, was tas geslacht;

Und won te Wogeln Arrakad,

Was auf tas Kusoks-Paum

Ich hunterwegs gesehen at,

Man konnt sie sählen kaum;

Und won mein Emmis16, was ich ab,

Wieviel tas Porsad at,

Und wie mein Wuchs wix aluft in Drab17

Und thut nicht werden matt.

So redten wir tenn unter uns

Mehr nurrige Gesicht;-

Ta wragt tas Wreind: „rinkst tu auch Puns?”-

„”Tu Narr, warum tenn nicht?””

Mein Wriend nehmt´varme Vasser un

und that tas Onig ein

Und koss tas Prostoi win tasu

Und Heffig obentrein.

Tas war ein kar su brächtig Puns!

Ätt ich´s toch alle Tag!-

So dranken wir nu unter uns

Und rauchten Karjajak18

Haufeinmal ruft´tas Wreind: „O,vart`!

„Was wagenwir toch an? –

„Tu kannst toch pielen auch tas Kart,

„Tamit man pielen kann?”-

„”O ja, ich piel so siemlich ips19

„”Und pilen auch recht wiel,

„”Tas Kupki, Ausprand, Ninnanips,

„”Pruspart und Turakpiel!””20

„Tu pist ju teiwels-wixes Mann,

„Tas tu tas Karten pielt! –

„So wollen wir tenn wagen an

„Su pielen, wenn tu willst!”

Ich sagt´: „”So lass uns pielen su!””-

Wir nehmten karten wor

Und pielten in kans kute Ruh;

Toch immer ich werlor!

Ich haber kar nichts Pösses21 meint´

Und pielte nuhig, hals

Haueinmal seh´tas pahlse Wriend,

Tas pielen krimmig wals!

Nu ruft ich ihm kanz vüthend su:

„”Unswat, tu pielen wals!””-

„Vas?” sagt´er, „tu Alunke, tu!

„Tas lügst tu in tein Als!”-

Nu sagt´ich ihm aus wolle Mund:

„”Tu pettast Geld mir ab!

„”Tu pist ei Suft22, ein Teiwels-Und!

„”Tu tehlst ja wie ein Rab!”” –

Ta prank er inter Tis erwor

Und kab mir mit tas Waust

So krimmig klitz, klatz um tas Hohr,

Tass tas man saust und praust.

„”Werwluchter Kerl!”” so wing nu ich

Auf Teiwels-Art su srein,

„”Tu pielen wals und lagen mich!

„”Tas ist werwlucht23 gemein!””

Nu kam tas pahlse Wreind su mir

Und nehmt mich pei mein Sopp24

Und meisste mich nu aus tas Tier

Recht über Als und Kopp25

Ich gramt mich auf, ging in mein Saan

Und wuhr tawon und weint´

Und tenkt´: Tas ast tu arme Jaan

Won oberpahlse Wreind!


1Fuchs

2Schwanz -saba

3Schlitten – saan

4Handschuhe

5sagte

6Asche und Staub

7Mit grosser Schnelligkeit; meie tekstis on siin kommentaariks: im tausenden Galope

8Auf den Zehen

9Tier ei ole siin tähenduses loom, vaid hoopiski die Tür – uks

10Paukte (prõmmisin)

11Lass mich ein, Narr /Lase sisse, lollpea!

12tšuhna

13pastlad

14prantsuse keeles

15Käkk, verikäkk

16Emis, siga

17Kuidas mu rebane kenasti traavib

18Talupojatubakas

19Hübsch – nägus

20Omaaegsed kaardimängud

21Böse – kuri

22Schuft – kelm

23Verflucht – neetud

24Zopf – pats, palmik

25Hals und Kopf – ülepeakaela



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi