President Konstantin Pätsi kroonika 1939
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=0oFkMe50_5g]
Tegemist on Harald Perteni poolt Rootsis 1947. aastal kokkupandud filmiprogrammi ühe osaga. Programmi näidati erinevate linnade Eesti Seltsides ja kandis pealkirja Kohtamine kodumaaga. Filmi autor Aleksander Lellep oli tihedalt seotud Konstantin Pätsiga (kui äripartner) ning omas suhteliselt vaba juurdepääsu nii Kadrioru kui ka Oru residentsi.
Ekraanil on näha: Konstantin Päts, Voldemar Päts, Johanna Päts, Leo Päts, Viktor Päts, Helgi Päts, Matti Päts, Henn Päts, lapsehoidja Olga Tünder, presidendi vanemkäsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi ning tema pojad Hellar Grabbi ja Rein Grabbi. Lisaks tundmatud – ametnikud, kes külastavad residentsi, kohalik metsavaht, residentsi aednik ja töölised, kohalik politseiohvitser oma perega, Toila sadama uuendamisel töötavad töölised. Filmitud on Oru Kodumajanduskooli juures, Toila-Oru mudaravila juures, rekonstrueeritavas Toila sadamas (külastatakse süvendajat), Oru residentsi pargis ja aias.
Film Meediateegis.
Eesti rannast Rootsi randa 1944 – 1947
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=Jsmi6dME5Oo]
Filminud Harald Perten. Eestirootslaste lahkumine Eestist Rootsi 1944.a. (võimalik, et filmitud kahel päeval – 28.08.1944 ja 12.09.1944) ja eestlaste elu Rootsi Mölle põgenikelaagris (filmitud nähtavasti pikema aja vältel 1945 – 1947).
Väike poiss söömas. (võimalik, et Peeter Perten). Pakkide laadimine veoautole. Sõit veoauto kastis (Harald Perteni pere?). Saabumine Haapsalu sadamasse. Inimesed sadamas ootamas laevale pääsu. Inimesed söövad. mootorpurjelaev Juhan kai ääres. Väljasõidulubade väljastamine julgeolekupolitsei poolt. Hobuvankrid kohvrikoormatega kail. Ema toidab sülelast rinnaga. Nimekirjade kontroll. Ekraanil Harald Perten (võimalik, et kaamerat hoiab Hella Perten). Eesti Punase Risti auto sadamas. Minnakse laeva.
Lõuna-Rootsis Mölle linnas asunud põgenikelaagri elu-olu.
Lapsed jalutamas Mölle ümbruses. Linna vaated. Ema lapsekäruga (Hella Perten?). Põgenike laagri kantselei. Vaktsineerimine arstikabinetis (arstid pediaater Aadu Lüüs ja võimalik et Hilda Särg). Söökla – toidu jagamine, söömine, nõude pesemine ja kuivatamine. Eesti algkool laagris. Abirahade väljastamine.
Film Meediateegis.
Tallinn 1944
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=XM5pu-qONPs]
Tallinn pärast märtsipommitamist 1944. aastal. Filmitud aprillis ja mais 1944. Kahjustatud hooned ja varemed. Toompea filmituna Toompuiestee poolt. Tornide väljak. Kesklinn (filmitud Gonsiori tänava tuletõrjehoone tornist). Ekskavaator varemete likvideerimisel Harju tänava piirkonnas. Müürivahe ja Harju tänava nurk, Harju tänav, Väike-Karja tänav, Rüütli tänav koos Mihkli kiriku ja Niguliste kirikuga, Estonia puiestee, Suur-Karja tänav Reaalkooli juures, Tartu maantee, Gonsiori tänava piirkond (Kompasna), Tartu maantee algus, Sadama piirkonna tänavad. Kaks puugaasil töötavat õppesõiduautot. Pärnu maantee, Tõnismägi, Süda tänav, Kassisaba ja Kelmiküla asumid, Virmalise tänav, Vaestepatuste tänav Tõnismäel, Luise tänav, Riigi Trükikoja hoone väljast ja seest Niine tänaval, Suur-Karja tänav, Raekoja plats koos Vaekoja ja Raekojaga, Harju ja Rüütli tänavate vaheline ala, Estonia teatrihoone, Estonia puiestee, Viru väljak, Vabadussõja monument Reaalkooli juures, hotell Bristoli peauks Vaksali tänaval, Harju tänava algus.
Operaator Harald Perten.
Film Meediateegis.
Helisalvestised
Uskumatuid ja senikuulmata leide tuli välja ka Eesti Rootslaste Liidu helikogust.
Rootsi Eestlaste Liidu kogust pärinevad helilindid
President ja riigipöörajad: Konstantin Pätsi viimane kõne 21. juunil 1940
Helisalvestist Konstantin Pätsi viimasest kõnest peeti aastaid kadunuks.
Helisalvestistest on avalikkusele ilmselt huvipakkuvaim Konstantin Pätsi viimane kõne 21. juunil 1940, mil riigipöörajad nõudsid Kadrioru lossi ees valitsuse vahetust. Salvestis on ainus neist sündmustest säilinud helidokument. Seni oli võimalik 21. juunil Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal. Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks.
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=xf6tzu2IO5k]
Üllatavaid leide oli teisigi:
Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloo teise väljaande esitlus, 1953
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=xbywWEHh3i8]
Kõneleb haridus- ja kirikutegelane Johan Kõpp. Salvestanud Harald Perten.
Eesti Vabariigi 32. aastapäeva aktus Stockholmis
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=lboiWRKivt4]
Kõneleb Eesti Rahvusnõukogu esimees August Rei. Salvestanud Harald Perten.
Siuru jutud: Marie Underi “Kotermann”
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=aIS7d1ZqTUI]
Ballaad autori enda esituses. Salvestanud Harald Perten.
Rootsi Eestlaste Liidu kogu saabus Rahvusarhiivi filmiarhiivi 2014. aastal. Kõige suurem “aitäh” kogu Eestisse jõudmise eest tuleb öelda liidu arhiivikomisjoni esimehele Jüri-Karl Seimile, ent mitte vähem tähtis pole olnud Baltic Heritage Networki ja selle suvekoolide roll. Juba alates 2008. aastast on see koostöövõrgustik teinud tänuväärset tööd Eesti diasporaa kultuuriväärtuste talletumisel Eesti mäluasutustes. Samuti poleks tänane esitlus ja Rootsi Eestlaste Liidu kogude vaatamine internetis võimalik ilma Rahvuskaaslaste programmita, mis rahastas osade REL-i kogusse kuuluvate filmide digiteerimist.