Balti kubermangude vallakohtute protokollid ajalooallikatena pakuvad uurijatele ilmekaid lugusid rohkem kui sada aastat tagasi elanud inimeste argipäevaidüllist. Olgugi, et arvestatav hulk protokollide sisudest võivad tänapäeva ühiskonna kultuurikontekstis mõjuda tragikoomiliselt, siis paljud tolleaegsed probleemid on aegumatud ning aktuaalsed ka tänapäeval.
Probleemide originaalsuse illustreerimiseks oleks sobilik välja tuua mõned vallakohtutes arutatud hagid.
1889. aastal on Pangodi vallakohtus arutatud klassikalist tööandja ja töövõtja suhet, milles lubatud palganumbrid on vastavate poolte arusaamade järgi pisut erinevad. (EAA.2797.1.6)
N 95. Ette tuli Uddernast Jaan Kurik ja kaebas, et temal olla Liis Lomp käest teenitud palka 5 wiis rubla saada, mida nim Liis Lomp selle perast ei maksta et see ei olla neide kauba järgi olnud, aga tema teadmisen olla see kaubeltud olnud, mida paluwat sisse nõuda. Palka teadwat tunnistada Friido Luiga. Liis Lomp August Normann eestkostmisen wastas, et tema olla see palk kiik kätte saanud ja 45 rubla olla kaubeltud palk olnud. Jaan Kurik wastas selle peale, et olla 50 rubla kaubeltud palk olnud.
Friido Luiga tunnist, et kaubeltud palk kad. Jüri Lomp ütteluse järgi temale; olla 50 rubla olnud, Jaan Kurikul.
Otsus. Et Liis Lomp peab 5 wiis rubla Jaan Kurik hääks 8 pääwa sees siia sisse maksma.
Vallakohtu institutsiooni on kasutatud ka tänapäeva kohtupraktika kontekstis eriti absurdsete probleemide lahendamiseks. Nii on 1878. aastal Kadrina vallakohtus käsitletud kahe mehe vahelist probleemi: mehed on nähtavasti kõrtsis vahetanud ära oma saapad ning pärast sealt lahkumist polnud nad enam konsensusele jõudnud. (EAA.3297.1.2)
Johan Adelson kaebas, et tema tulnud enne Jõulu Kodawere kõrtsi seäl olema Johan Neuland tema rinnust kinni wõtnud ja tükkinud saapaid wahhetama ja on saapad wahhetanud temal olnud ned saapad temale agga pärrast annud ühhed wannad saapad temale. Nüüd tema tahhab ommad saapad kätte saada. Johan Neuland ütles wälja, et temmal olnud pool piddused kõwwad saapad, agga need wanad saapad ei olewa temma ommad. Jürri Linde ütles wälja, et temal on kõwwad saapad, mis tema Neulandiga wahhetanud, agga need wanad saapad ei olle tema ommad. Need Adelsoni saapad ollewa nüüd tema käes. Kõrtsimees Jaan Lattik ütles wälja, et Adelson ja Neuland on sõbruses saapad wahhetanud ja mõlemad liiku ostnud ja keik mõllemad rahhule jäänud. Otsus: Kui nemmad on wahhetanud, ja rahhul olnud siis peawad nemmad mõllemad igga üks omma saapadega rahhul olema, mis nemad on saanud.
Igivanade probleemide kilda võib arvata ka igasugused pärandiküsimused, mis nii minevikus kui ka ilmselt tulevikus lõhestavad sugulaste omavahelist läbisaamist. Nii juhtus ka 1833. aastal Holstre vallas, kus inimese surma järel pärandvara jagamine õigusliku kinnituseta jäi. Sellest lähtuvalt tekkisid sugulaste vahelised arusaamatused. (EAA.3671.1.1)
Tulli ette siit walla Perremees Kumpusse Andres ja Kaibas et Massemoisa Jaan temmal enda wanna Essa polest lubbatud Ait mitte ei tahha kaette anda – ja nimmetas tunnistajas enda taeddi, Janus Erga naine Anne kes kui temma wanna Essa surma woodi pael olli enda warrandusse jaotamisse perrast nimmetand kuulmas man olnud. – Naine Ann sai ette kutsustud ja temma käst selle asja polest noutud, temma tunnistas: et temma olli man olnud kui temma Essa olli temma Wenna Petril üts Ait ja wenna Andressel Tallo lubbanud. Kohhus moistis. Se perrast et Massomoisa Jaani Essa Andres Tallo enda kaette on sanud ja nüd weel poig tedda piddab, kaibaja Kumpusse Andresse Essa Peter selle Aida mitte ei olle sanud, ja tallun weel ilma selle Aidata 3 Aita om, Massemoisa Jaan, Kumpusse Andressele se Ait peab kaette andma. Massemoisa Jaan ei tahtend selle moistussega rahhul olla ja pallub endal Protokolli wälga, Kihhelkonna Kohtusse minna enda öigust otsima, ja Kohto polest anti Protokolli Kirri temma kaette.
Õppetööst osavõtmine ning õpilase kohalolek ainetundides oli kohustuslik ka 150 aastat tagasi. Küll aga on muutunud puudumise tõttu määratavad sanktsioonid – tänapäeval kasutatakse pehmemaid meetodeid direktori käskkirjade ja vestluste näol. 1874. aastal on Ranna vallakohus mõistnud õppetööst puudunud õpilastele aga rahatrahvi. (EAA.3112.1.4)
Ette said kutsutud need lapsed kes mitte illuseste ei olle kolis käinud. Need on: Sohwi Parwej ja temma sõssar Marie Parwej Toma tütred. Moistetud 60 kop kummalegi trahvi ülle pea 1 rubla 20 koppikad. Lisa Reinhold Ado Tütt. moistetud 15 kop. Se rahha sai tännasel päwal koli wannema Jacob Metsa kätte mis olli 1 rubla 35 koppikad.
Laimamine ja au teotamine on endiselt aktuaalne valdkond ning üheselt mõistetava definitsiooni puudumise tõttu keeruline küsimus, mida lahendada. Penuja vallakohtus esitati näiteks 1885. aastal hagi laimamise tõttu ning selle eest nõuti ka kompensatsiooni. (EAA.4711.1.11)
Johann Akerberg kaebab: Mall Kuill ja Anu Soots olla teda Halliste õpetaja ees laimanud ja nimelt kui oleks tema wana waest inimest Liisu Ilwest peksnud. See ei olewat aga mitte tõsi. Tema nõuda auuteutamise eest 1000 rubla kahju tasumist ja paluda wälja mõista. Mall Kuill mehe Peeter Kulliga wastab: Tema ema Liisu Ilwes palunud teda õpetajahärral tee peale wastu minna ja õpetaja härrat paluda et see teda kodu maja juures armulauale wõtaks ja olla ema tall üles annud, et Johann Akerberg teda peksnud ja nüüd haige olla. Anu Soots nõumehe Hans Lillak juures olles wastab, et tema sest midagi tea ei ka rääkinud ei olla. Märt Maling tunnistab: Õpetaja härra kutser olla ütelnud, et Mall Kuill õpetaja tee peal kinni pidanud ja rääkind et Johann Akerberg tema ema peksnud piitsaga. Tiiu Siiska olla rääkinud et Ano Soots Mall Kullile nõu olla annud õpetajale seda ette panna et Akerberg ema peksnud oleks. Muud ta ei teada.