"ja tahan seega teada, miks wanemat mull appi raha ei saa…”

30.06.2017
Huvitav arhivaal

„Nüüd kirjutan mina waene soltad mees teile moni waewaline kirja
sõna ja tahan seega teada miks wanemat mull appi raha ei saa…”

Esimese maailmasõja (1914-1918) puhkemine esitas suure väljakutse Vene impeeriumi sotsiaalhoolekande süsteemile. Seaduse järgi oli sõjaväelase naisel ja alaealistel lastel kuni 17-aastaseks saamiseni õigus saada riiklikku toetust alates tema teenistusse mineku päevast. Toetuse saamise õigus oli ka mobiliseeritu vanematel ja vanavanematel, kui nad olid mobiliseeritu ülalpidamisel ja vanemad kui 55 aastat, ning tema ülalpidamisel olnud alaealistel õdedel-vendadel. Noorsõdurina sõtta võetute pered ei saanud toetust enne (v. a. pere ainsad toitjad), kui kohustuslik teenistusaeg oli ära teenitud. Toetust ei makstud enam, kui keegi oli surnud, sõjast naasnud või selgus uusi asjaolusid, näiteks säilitati osadele ametnikele palk ka sõjaväes olemise ajaks. Õigus päevarahale oli näiteks teenistusülesannete täitmisel haigestunud või haavata saanud sõduritel, kes saadeti koju kuni aastaks kosuma. Sõjainvaliidid või sõdurite lesed võisid taotleda riiklikku pensioni.

Võib arvata, et vene keeles kirja pandud paljusid erandeid ja asjaajamist ette nägevad seadused tekitasid sõduriperedes, aga ka abiraha väljamaksmise eest vastutavates omavalitsustes omajagu küsimusi ja segadust. Asja püüdis selgust tuua Postimehe ilmasõja-aegne toimetuse liige, Tartu Ülikoolis arstiteadust studeerinud Hans Rebane (1882-1962), kelle sulest ilmus 1916. a. varakevadel käsiraamat „Nõuandja sõjameestele ja nende omastele. Seadused ja uuemad määrused paiuki ja abiraha saamise kohta kroonult ja mitmesugustest komiteedest; Kuidas oma õigust nõuda ja kaewata; Haiguste nimekirjad, haigused, mis wäeteenistusest wabastawad, ühes seletustega; Palwekirjade wormid Wene keeles”.

Hans Rebase koostatud käsiraamatu "Nõuandja sõjameestele ja nende omastele" tiitelleht.

Hans Rebase koostatud käsiraamatu tiitelleht.

Trükist saab sirvida või alla laadida Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi lehel.

Käsiraamatus selgitatakse üksikasjalikult ja lihtsas emakeeles, kellel ja millises suuruses on õigus saada paiukit, alamväeliste perekondade kroonu abiraha, söögi- ja teeraha ning päevaraha, kuidas mobiliseeritute pereliikmete üle arvestust peetakse ja milliste dokumentide alusel toetusi välja makstakse. Brošüüri lisas olev haiguste nimekiri ja nende sümptomite kirjeldused võiksid olla põnev lugemine suguvõsauurijatele ja meditsiiniajaloo huvilistele. Näiteks saame teada, et sõjast naasnule määrati 100% töövõimetust kui ta põdes Basedowi ehk punnissilma haigust, mille päätundemärkideks on südametegewuse kiirenemine, kilpnäärme paistetus ja silmamuna ettetikkumine silmakoopast. Eraldi on välja toodud haigused, mis vabastasid täielikult sõjaväeteenistusest või riviteenistusest. Väkke ei võetud näiteks mehi, kes põdesid suhkrutõbe (üleüldine keha kui ka waimu omaduste nõrgenemine, ülirohke kusetamine; suhkrutõbe päätunnismärk on, kui kuses suhkrut leidub) või tantsutõbe (iseäraline närwihaigus, mis pääasjalikult ennast selles awaldab, et musklid ehk lihaksed sagedasti kokku tõmbawad, kui inimene puhkab ehk ka ennast liigutada tahab).

Arhiiviallikad kinnitavad siiski, et abiraha ja pensionide väljamaksmisel tuli ette vigu ja eksitusi. Valla- ja linnavalitsuste fondides on säilinud mitmed sõdurite väeosast saadetud palvekirjad koduvalda, milles tuntakse sügavat muret oma kojujäänud lähedaste ja nende toimetuleku pärast ning palutakse abiraha maksmise asi kamandada:

Auustatud walla kirjutaja!
Nüüd kirjutan mina waene soltad mees teile moni waewaline kirja sõna ja tahan seega teada miks wanemat mull appi raha ei saa kodust kirjutawad et selle pärast ei anda et on tallu koht aga siin käisin ülemuse juures siit öölti et kõik saawad olgu mis seisusest tahes kui aga wanemad töö wõimetumad sellest ei küsita et talu koht on kui aga mina nende ülespidaja nüüd siin kroonu või sõja tegewuses olen ja öölti et igal pool saawad miks siis mitte seal waltas woi sinu wanemad ei saa sest se appi ei ole mitte walla appi waid kroonu appi raha mis saab andut sõja meeste perekontatele nende üles pitamiseks sest nüüd tahan ma weel sellest selgemini aru ja siis tean ma ka isi abi otsita ei wõi ju lasta inimesi puutuses lasta ära surra se pärast eks seda ju tea walla walitsus et minu ema on ju täieste töö wõimetu ei ole tal kätt ega jalga jallad on kuusteiskümment aastad ja kässi aastad neli otsast täieste ära ja ka minu isa ema on ka üle seitsme kümne aasta wana kis aitab ehk toitab ja wend on mull tiisikuse haige se nüüd nende toitja ja hoolitseja isi igapääw tahab appi nüüd siis soowin mina ka siit Petrogratist teile hääd elu ja õnne jumalaga

Johanis Peetri poeg Sonik
       27mal Nowembril
Petrogratis зapaзnoi pataljonis
             Adres on nii mull
Въ Деиствующую Армiю
Конно гвардеискiй казармы
Леиб-гв. Кексгольмкаго
полко запасной баталiонъ
   Jоганъ Петровъ Сооникъ

Johannes Sooniku Petrogradist saadetud palvekiri Suuremõisa vallavalitsusele, 27.11.1915. RA, EAA.2608.1.382, l. 9.

Johannes Sooniku Petrogradist saadetud palvekiri Suuremõisa vallavalitsusele, 27.11.1915. RA, EAA.2608.1.382, l. 9p, 25

Kirjudud 23mal Aprillil 1917 a.
Aubaklikuld austadud walla walitsus
Tulen teid terwitama ja paluks mite minu pallwet kõrwale lükata.
Nüüd tahan mina teile mõnda sõna üttelda mis mina omas mõtes heaks arwan ja nii sama peaks ka õige minu arwates olema.
Wat asi on nii minul on wanemad kodu maa pinnal, ja meid on kaks wenda sõja ehk kronu tenistuses, ja meil jäid issa ja ema kodu nii sama norem wend, kes norest nõdruke on ja nii sama issa on wanast wäetik ja ei ole tööle kõlbulik ja aiglane terwisse poolest, ja nüüd paluks teid minu poolt austadud walla walitsus, et teie wõttaks waewaks ja kirjutaks ülemusele nii palju et minu wanemad natukegi abi raha saaks, nii kui kõik nii sugused saawad igal pool, see ei peaks mitte õige olema et neile ei makseta abi raha, nemad oleks pidanud amu sama, aga on üks äpardus seal wahel, paluks nii lahged olla ja seda asja natukene kamandada, nii sama paluks kihnu walla kirjutajad, seda asja järele wadata
Kirjutas kihnu walla elaniku poeg Ala-Ennu Jaan Mättas
Nüüd paluks teid austadud walla walitsus, kui ei arwa sellega akama sawad siis paluks kudagi moodi minule teadusta, aga ollge nii lahged ja paluks tähele panemis panna selle kirja peale, minul on siit teile wäga rasge kirjuta olen wäga kaugel oma maa pinnalt ja ei tea kui kaugel elu otts ki on, olen iga päew wainlasel kaunis ligidal.
Sellega teen kirja lõpu, jäen teie lahkuse peale ottama, olge nii lahed kamandage seda asja
Mina annan oma adressi wõib olla et teil tarwis on
adres on järgmine
Въ деиств. армiю
Полевая поч. конторъ N. 1
контора заведывающаго
военно-судовымй
перевозамй
Матросу Ивану Мятасу