Tähistamaks rahvusvahelist muusikapäeva 1. oktoobril esinevad Rahvusarhiivi Filmiarhiivis pianist Johan Randvere ja klarnetist Marten Altrov, pakkudes muusikalist tausta sajandivanustele kroonikakaadritele Estonia teatrist ning tummfilmile “Laenatud naene”

Tummfilmikontsert tuleb esitamisele kolmel korral kell 11.00, 12.30 ja 17.00 algavatel seanssidel.

 “Laenatud naene”
Viimaste aastate Eesti filmiajaloo põnevamaid leide, “Laenatud naene” esilinastus 105 aastat tagasi 7. detsembril kinos Imperial Tartus. Film põhineb samanimelisel näitemängul, mille 1908. aastal tõlkis eesti keelde Mihkel Aitsam. Jantlikus loos küsib muretut poissmeheelu elav vennapoeg rikkalt onult raha oma olematu perekonna toetuseks. Kui summad järjest suurenevad, tekivad onul kahtlused ja ta sõidab vennapojale külla ning tollel ei jää üle muud, kui enesele naine ja lapsed laenata. Üks lesknaine nõustubki, kuid paraku lööb tema ja onu vahel lõkkele armastus. Seni kadunuks peetud filmi 2015. aastal Gosfilmofondi kogudest juhuslikult avastanud vanemkuraator Pjotr Bagrovi hinnangul on “Laenatud naese” näol tegemist stiililt väga ajastutruu filmiga, sest tol ajal olid Euroopas moes nii teatris kui ka kinos farsid, vodevillid ning veidi pikantsed ja frivoolsed teemad.

Riia levikontori omaniku Mintuse tellimusel Tallinnas üles võetud filmi välisvaadetelt on äratuntavad Pikk tänav ja Paks Margareeta, Snelli tiik ning Patkuli vaateplatvorm koos trepiga. Ajaloolase Jaak Juske sõnul on mõned kaadrid võetud üles juba 1912. aasta jaanuaris või veelgi varem, kuna filmis läbi Suure Rannavärava avanevas vaates pole näha elektrijaama hoonet, mida hakati ehitama 1912. aasta jaanuari lõpus ja mis valmis “Laenatud naese” esilinastuse aegu 1913. aastal. Näitlejate seas näeme Paul Pinnat kehastamas peategelase onu ja Alfred Sällikut teenri rollis. Filmi režissöör on küll teadmata, kuid filmiajaloolase Lauri Kärgi sõnul on tunda, et tegemist on teatri reegleid hästi tundva inimesega ning näitlejamäng annab ettekujutluse tolle aja mängu eripärast, seega on “Laenatud naene” lisaks Estonia teatri juhtivjõudude jäädvustuse ka unikaalne võimaluse saada osa meie sajanditagusest näitekunstist. Filmi operaator võis eeldatavasti olla toona Tallinnas tegutsenud Jevgeni Slavinski. Filmi tiitrid ja vahetekstid pole kahjuks säilinud.

Kunagise traditsiooni kohaselt näeb tummfilmikontserdil põhifilmi ees ka kroonikakaadreid. “Laenatud naese” tegemise aegu ehitati Estonia teatrit ning nii juhatab seansi sisse Johannes Pääsukese kroonikapala “”Estonia” rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas”. “Ammu ette igatsetud, kaua ette kavatsetud, aastat kolm ehitatud – on ta nüüd kord valmis, uus Eesti kunstitempel Tallinnas. Kõrgele kerkivad ta rohelised harjad, naeratavalt vaatavad ta kreemvalged müürid, lahkelt teretavad tulijat ta läikivad aknad,” teatab 1913. aasta 28. augusti Sakala. Pääsukese kroonikapalas näeme vaateid vastvalminud teatrimaja kontserdisaalist ja suveaiast ning oma-aegseid teatritegelasi.

Marten Altrov 
Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel noorte klarnetistide konkursil, konkurss-festivalil Rennaissance Armeenias ning telesaates Klassikatähed. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Johan Randvere
Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning soleerinud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ta on esinenud sellistes mainekates saalides nagu Carnegie Hall ja Moskva Konservatooriumi suur saal. Mõne aasta eest kaitses Randvere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi ning jätkab nüüd sealsamas doktoriõpinguid Ivari Ilja juhendamisel.

MUUSIKAPÄEV
Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril tõstab Muusikapäeva kontserdiprogramm au sisse elava muusika, tuues sel aastal Eesti publikuni 170 kontserti. Muusikapäev on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning kõik sündmused on publikule tasuta. Kuula! #muusikapäev

Muusikapäeva tervikprogrammi leiad: www.muusikapaev.ee