Juhuluule on mingiks kindlaks sündmuseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud tarbeluule. Sündmused, mille puhul luuletusi kirjutati, märgivad tähtsaid hetki inimese elus: sünnipäev, pulmad ja matused, reisileminek ja sealt tagasipöördumine, akadeemilise elu sündmused jm. Juhuluulet harrastati Euroopas eelkõige 14.–18. sajandil. Esimesi märke selle viljelemisest Eesti alal võib leida 16. sajandist. Juhuluule õitseajaks on aga siin peetud 17. sajandit, mida seostatakse silmapaistva saksa barokkluuletaja Paul Flemingi viibimisega Tallinnas ja Tartu ülikooli asutamisega. Tolle aja juhuluule oli suuresti ladinakeelne, kuid 17. sajandi jooksul hakkas domineerima saksa keel. Varaseim eestikeelne juhuluuletus on Reiner Brockmanni (1609–1647) 1637. aastast pärinev pulmalaul.

Rahvusarhiivi raamatukogus hoiul olev Eestimaa rüütelkonna raamatukollektsioon sisaldab väärtuslikku juhuluuletuste kogu aastatest 1591–1781. Suurem osa sellesse kogusse kuuluvatest trükistest on ilmunud Tallinnas, teiste hulgas ka vanim Tallinna-teemaline luuletus – Johannes Kohseni „Och wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmat ommat“, mis on kirjutatud Niguliste pastori Gotthard von Rentelni surma puhul 1670. aastal (selle kohta loe lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist: https://blog.ra.ee). Trükis asub konvoluudis, mis koosneb 41 analoogilisest matusetrükisest piirdaatumitega 1591–1692.

Juhuluuletused kujutasid endast enamasti väikeses tiraažis välja antud mõneleheküljelisi pisitrükiseid. Mõnikord trükiti need siidile. Rahvusarhiivi raamatukogu juhuluuletuste kogus leidub omapärase ja huvitava trükitehnilise teostusega trükiseid, näiteks selliseid, kus tekst on esitatud graafilise kujundina või ilmumisaasta on edasi antud kronogrammiga. Juhutrükised on sageli rikkalikult kaunistatud ehisinitsiaalide ja vinjettidega. Õnnitlussõnumeid ehivad lillevanikutest ümbritsetud putod ja embavad paarid, leinaavaldusi surma sümbolid. 

Vitriinis on keskne eksponaat Narva vaimuliku Kaspar Matthias Rodde (1689–1743) ja Eva Maria Goete pulmadele pühendatud luuletus. Rodde küüditati Põhjasõja ajal Venemaale. Sealt naastes asus ta 1716. aastal Halle ülikoolis teoloogiat õppima ja 1719. aastal ordineeriti ta vaimulikuks. 1720. aastal sai Rodde Narva Jaani kiriku adjunktõpetajaks ning 1723. aastast kuni surmani oli ta sama kiriku koguduseõpetaja. Lisaks sellele õpetas ta Narva linnakoolis Vana Testamendi heebrea ja kaldea keelt.

Narva vaimuliku Kaspar Matthias Rodde (1689–1743) ja Eva Maria Goete pulmadele pühendatud luuletus. Tiitellehel ja teisel leheküljel on pulmatrükistele iseloomulikud vinjetid, ehisliist ja ehisinitsiaal

Valik pulmatrükiste vinjette

Surma sümbolid leinatrükistes