Täna, mil head lõunanaabrid lätlased taasiseseisvumispäeva tähistavad, on paslik tutvustada Liivimaa kubermanguvalitsuse fondis leiduvaid Riia lossi (Rīgas pils, Riga Castle) ümberehitusprojekte. (RA, EAA.298.2.340-342)

Riia vanalinnas Daugava ääres asuva lossi ajalugu ulatub rohkem kui 700 aasta taha. Liivi ordumeistri residentsiks kavandatud konvenditüüpi hoonet hakati ehitama 1330. aastal. Loss jäi kohalike võimukandjate asupaigaks sajanditeks. Vene keisrivõimu perioodil resideerus siin Liivimaa kuberner koos oma administratsiooniga ning töötasid kubermanguvalitsuse eri osakonnad. Hoonet on korduvalt vastavalt ajastu vaimule ja võimukandja vajadustele ümber ehitatud. Tänapäeval asub lossi põhjaosas Läti presidendi residents.

Kolme kausta köidetud projektid on 82 lehel. Olgugi, et enamik plaane on dateeritud aastaga 1877, on neid ca 1890. aastani täiendatud. Kui lähme projekte vaadeldes lossis rändama, võime näha, millised keisrivõimu teostavad asutused hoones tegutsesid ning kus täpsemalt nende ameti- ja eluruumid paiknesid. Näiteks asus lossi kolmandal korrusel (ka torniosas) kubermanguvalitsuse arhiiv, neljandal korrusel aga kabel ja ehitusosakonna joonestussaalid. Avastame, millal ahjud remonditi, kuidas nägid välja omaaegsed trepid ning kus jooksid lossihoovis kanalisatsiooni-, vee- ja gaasitorud. Leiame end ka lossi tornidest ja katuselt.

Lapitekki meenutaval joonisel näeme, millised remonditööd aastatel 1886-1887 läbi viidi. Osa katuse terasplekist kaeti uuega, ülejäänud pinda värskendati lihtsalt õlivärviga. Mitmel pool paigaldati uued „siberi“ valgest plekist ehk tinatatud raudplekist tehtud vihmaveerennid ja lehtrid. Ka vahetati välja kõik katuseaknad. Katusel märgitud pisikesed sinised ringikesed tähistavad avasid, mille kaudu korstnapühkija pööningule siseneda saab.

Sirsnīgi sveicieni Neatkarības atjaunošanas dienā!