Jaak Lõhmus
28. mail 1896 sündinud Konstantin Märska oli filmioperaator, -lavastaja ja -ettevõtja, tähtsamaid filmiloojaid Eestis 1920.–1930. aastatel. Märska tegutses kaameramehena alates 1919. aastast kuni surmani (1951), seejuures mõnda aega ka Saksamaal ja Soomes. Tema põhiline loomevaldkond dokumentalistikas oli sündmusfilm, kroonika, õppe- ning propagandafilm, lühidalt kultuurfilm, nagu 1920.–1930. aastatel öeldi.
Märska esimesi operaatoritöid oli Asutava Kogu avamise jäädvustamine aprillis 1919. Samal aastal rajas ta koos venna Theodori ning Peeter ja Johannes Parikasega filmistuudio Estonia Film, mis tootis oma tegevuse lõpuni 1931. aastal peamiselt uudisfilme.
Märska oli ka esimese Eesti täispika mängufilmi, 1924 valminud „Mineviku varjud“ lavastusoperaator. Naasnud 1928. aastal enam kui aasta väldanud enesetäiendus- ning tööreisilt Berliinist, rajas ta ettevõtte Konstantin Märska Filmproduktsioon. Selle firmamärgi all tootis, filmis ja ka lavastas Märska 1929 kolm mängufilmi: „Vigased pruudid“, „Jüri Rumm“, „Dollarid“. 1930. aastal väntas ta koos Boris Jaanikosega Eesti esimese plaadihelimängufilmi „Kuldämblik“. Filmitehnika leiutamise ning arendamisega tegeles Märska kogu oma töömeheelu.
1931. aastal asutatud riiklikul toetusel tegutsevale filmistuudiole Eesti Kultuurfilm tegi Märska ringvaateid kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aasta lõpus. Filmitööd jätkas ta ka Nõukogude okupatsiooni ajal.
Tähtsamad kultuurfilmid, mis valmisid enne aastat 1940: eksperimentaalne „Tallinna turg“ (1926), „Pühad Petseris“ ja „Kalurid“ (1936), „Vaateid Osmussaarelt“ ja „Nobedate näppude linn“ (1937), „Põlevkivi” (1938).
Valikut Konstantin Märska filmidest saab vaadata Arkaadris ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi andmebaasis Meediateek .
Tänavu sügisel esitleme värskelt restaureeritud filmide DVD-kogumikku, millega tähistame nii Konstantin Märska kui ka Theodor Lutsu ja Armas Hirvoneni 120. sünniaastapäeva.