Ruth Tiidor, säilitusosakonna juhataja
Arhiivides leidub sageli dokumente, mida inimsilm ei suuda mõne tehnilise takistuse tõttu lugeda, nt paberi, vaha või liimiga kaetud tekstid; tule- või veekahjustustega käsikirjad; tindikorrosiooni või kopeerimistehnika eripära tõttu raskesti loetavad dokumendid jms. Olenevalt kahjustusest ja arhiivimaterjalide koostisest võib sellistel puhkudel olla abi nende arhivaalide uurimisest erineva lainepikkusega valguses.
Rahvusarhiivi Liivi maja külastas detsembris vesimärkide uurimisele spetsialiseerunud Briti kolleeg Ian Christie-Miller, et tutvustada pärgamendil ja paberil mingil põhjusel varjatud kirjade ning paberis leiduvate vesimärkide uurimiseks ja jäädvustamiseks kasutatava tehnika Earlybook Imaging System võimalusi.
Ian Christie-Miller
Arhiivi huviks oli selgitada, kas ja millise tulemusega oleks sellest tehnoloogiast abi halvasti loetavate tindikirjade nähtavamaks muutmisel.
Nelja arhiivikogudest pärit probleemse käsikirja pildistamine nähtavas (valgustati eest ja tagant) ja infrapunavalguses andis järgmised tulemused.
Halvasti loetav raudgallustindikiri:
Veekahjustusega aniliintindikiri:
Tindikiri tulekahjustusega paberil:
Ülekleebitud dokumendilehed, kiri peidetud:
