Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Kuidas pühitsen oma sünnipäeva?

Nädal enne Eesti Vabariigi sünnipäeva jagame 6 koolilapse kirjeldust sellest, kuidas nad tähistavad oma sünnipäeva.

Kirjandid pärinevad Eesti Noorsoo Karskusliidu fondist ja on konkursile saadetud võistlustööd aastast 1928.

*

Mu sünnipäew on kaunim päew mu elus, sest siis olen alati rõõmus ja õnnelik. Juba sellepärast olen ma rõõmus, et siis saan näha, kuidas mu isa, ema ja vennad mind armastawad. Neil igaühel on mu jaoks wäike kingitus, ja ema teeb maitsevate roogadga selle päeva eriti lõbusaks. Pealegi püüab just igaüks eriti selleks päewaks mulle igasugust meelehead walmistada. Wanaema, tädid ja nende lapsed, ka kooliõed ja pinginaabrid soowiwad õnne ja nii mõnigi nende hulgast annetab midagi. Tõesti ikka olen siis rõõmus, rõõmus, et päewa läbi kohe hüppaks ja hõiskaks.

Ja tore on weel see, et igakord lähen aasta wanemaks ikka tähtsamaks ja targemaks ja koolis auwäärsemaks. /…/

Aga ma ei ole rõõmsal aastaajal sündinud. Olen sündinud Oktoobri teisel poolel. See on ju kurb aastaaeg. Isegi õunad jõuavad siis lõpule! On weel ainult kõwad taliõunad.. Aed, mets ja wäli on üli-kurwad. /…/

Wälist ilu pole looduses ega mu eluski, aga seda helgem näib see mulle seespoolt: Koolis on tore käia. Kooliõpetajad on hääd, kooliõpilased armsad, ja koolitöö suurepärane. /…/

Ja olgugi et mu sünnipäew sügise, minu isamaa on ilus alati.

– Aurora, 12 aastat vana

12-aastase Aurora kirjutis oma sünnipäevast. eaa.2223.1.87 aurora

Aurora sünnipäev. EAA.2223.1.87

***

Ma pühitsen oma sünnipäeva nii: Kui ma hommikul ülestõusen, on minul puhtad riided voodi juures. Kingitused laual. Siis tõusen üles panen puhta pesu selga, pesen silmad puhtaks. Kui on kooli päev, siis panen riided selga, palitu selga, võtan raamatud ja lähen kooli. Koolis teavad juba enne, ja on kokku teistega, et minul sünnipäev on. Siis teevad mulle uuraa. Siis saan teiste käest kingitusi mõne käest saan kompvekke mõne käest ka juukse paelu. Enamasti kõigi käest kaartisid. Kui on tunnid läbi, lähen kodu. Kodus panen raamatud ära. Siis lähen vaatan tahatuppa mis kell on. Koolist sain lahti oli kell 2. Kodu tulles oli kell veerand 3. Nüüd lähen teisi lapsi ja tuttavaid inimesi ja sugulasi sünnipäevale kutsuda kella nelja ajaks. /…/ Kodus ema teeb süüa, mina panen riistu lauale ja toon poest niisama kõiki söögi kraami. /…/ Kui on kõik meil, siis hakkame sööma, sööme kõhud täis, siis hakkame mängima. /…/ Siis on juba õhtu ja mina lähen ka tuppa, varssi läheme juba magama. (Lydia, 12-aastane)

12-aastase Lydia kirjutis oma sünnipäevast.

Lydia sünnipäev. EAA.2223.1.87

***

Minu sünnipäev on 12. Detsembril. Seda päeva ootan mina alati suure igatsuse ja ärevusega, sest sel päeval püüavad minu hääd vanemad mulle alati suurt rõõmu ja üllatusi valmistada. Nad ütlevad, et tahavad mulle minu sünnipäeva samasuguseks rõõmupäevaks teha, nagu see päev nendele minu sündimisel olla olnud.

Juba päev ehk kaks enne seda, askeldab minu hää emakene selle tõttu, pannide ja pottidega pliida ja ahju juures, mille saavutuseks suurepärase isuäratavad küpsised ja koogid kuhjadena ilmuvad. Jõuab kätte sünnipäeva eelõhtu, kus ma imelise ootusvärinaga magama lähen, sest järgmisel hommikul on minu sünnipäev ja siis on minul mõndagi üllatust oodata, mida ma magama minnes veel ei tea.

Järgmisel hommikul häratavad mind mahedad viiuli ja lauluhelid ja kui ma silmad avan, näen et mu hää isake mängib viiulil mulle sünnipäeva laulu, kuna mõlemad emaga kaasa laulavad. Hüpan rõõmuga voodist välja ning panen ennast kiiresti riide, et kaua oodatud kingitusi näha, ja mis ma näen: on kaetud laud, millele pandud suur kringel, kringlisse on pistetud niipalju küünlaid, kui vanaks ma saan (s.o. 11 küünalt). Kringli ümber on asetatud lauale kõik teised kingitused mida alati kaunis suur kogu on, ja mis mulle niipalju rõõmu valmistavad. Näituseks, /…/ilusa käeuuri, mis mulle niipalju rõõmu valmistas, sest uur ei olnud mitte mänguasi vaid täieline hää käiguga käeuur. Iseäralises rõõmsas meeleolus läksin sel päeval kooli, kus mulle kaasõpilaste poolt sooviti palju õnne ja kõrgele üles tõsteti, et pea vastu lage pidi puutuma. /…/ Pääle tundide palusin oma õpetajad ja kooliõed õhtuks oma sünnipäevale, sest oma vanematelt oli seks luba saanud. (Mausi, 12-aastane)

***

So. Kõik on walmis ja rahuga wõin oodata ma sünnipäewast osawõtjaid. Ja neid tuleb muidugi suurel arwul see on kohe nii kindel kui amen kirikus. Teised on kõik tasa ja targu toiminud ikka ilma minu teadmata. Aga ma jälle olen haisu ninna saanud et kõik ikka minu sünnipäewaks tehakse. Tean isegi weel rohkem. Ema sosistas kord widewikus isale kõrwasse (arwasid pimeduse tõttu, et ma wist toas ei olegi) mida mulle ka kinkinda. Wiimaks pikka kaalumise järel jõuti otsusele, et ema kingib Uue Testamendi. Ma pidada ikka Essukest meele tuletama. Isa lubas siis annetada „Meie Matsi“ naljaalbumi.

Õhtu on kätte jõudnud ja nüüd saabuwad öösel kella 12 wõi umbes sel ajal kõik kes kutsutud. Juba aegsasti aeti mind õhtul magama. Täitsin käsku ja läksin woodi. /…/ Ei tea aega kuis magasin kuid ärgates oli tuba rahwast täis ja grammofon mängis parajasti rahwawiisi „Tuljakut“. Tõusin woodist siis olid õnnesoowijad ja kingituste kätte andjad, eesotsas muidugi ema oma uue Testamendiga ja isa „Meie Matsi“ nalja albumiga. Siis weel kolm maailmatu suurt koogi lohmakast mis andis süüa minul ja teistel mitu päewa.

– Magdaleene, 13-aastane

13-aastase Magdaleene kirjutis oma sünnipäevast. eaa.2223.1.87 magdaleene

Magdaleene sünnipäev. EAA.2223.1.87

***

Sünnipäev on nagu werstapost inimese elus. Ta paneb inimest nagu iseeneses aru pidama: kes ma olen, kust tulen ja kuhu lähen? Inimene jõab otsusele: olen üks rändaja… . /…/

Olen sündinud 1913 aasta kewadel, see oli enne ilmasõja algust. See oli siis, kui meie maad rõhus wõõraste ike. Nüüd oleme pääsenud sellest ja jõuame awaramale teele, kus tohime kõndida, ilma et wõõras wõim meid taga sunniks. Seda kõike näen mina imeselgelt oma sünnipäewal. Sääl on ka mõnda isiklikku muret ja kurbust, kui ka rõõmu ja ilu.

Wana aastat lõpetades ja uut aastat alates on wiisiks terwel inimkonnal seda sündmust pidulikult pühitseda. Nii ka mina tahan pühitseda seda päewa oma südames, kui ka omas kodus. Oma parimad sõbrad ja omaksed tahan ma selleks päewaks oma ümber koguda ja neile pakkuda, mis mul parimat leidub. Omas südames tahaksin kõik wanaaasta kurbused ja wiletsused matta ja püüd oma kõigemat mina paremaks ja täielisemaks muuta. Ja tahan ka ainelist omale paremat elu luua! Jälle küsin endalt: kuidas on see wõimalik? Ma olen alles alaealine kooliõpilane. Kust wõtan julguse sarnaseks suureks, hiilgawaks tulewiku lootuseks? Siiski kostab minus keegi rõõmust rõkkawalt: see on wõimalik, see on wõimalik! Kõike loob tahte jõud ehk energia. Nii siis, mu sünnipäew, sind terwitan mina, sind pühitsen ma juba nüüd kui waba eesti kodanik, kui noormees, kes oma kodumaad armastab, kes tahaks kord oma rahwale täit tööjõudu pühendada, kes tahaks karskust ja kõlblust toetada…

– Herbert, 14-aastane

14-aastase Herbert Niinemägi kirjutis oma sünnipäevast. eaa.2223.1.87 herbert

Herberti sünnipäev. EAA.2223.1.87

***

Olen veel noor, puudub rahaline jõud synnipäeva pyhitsemiseks. Puudub veel oma korter, elan vanemate juures, ei taha tylitada vanemaid synnipäeva pyhitsemisega. Varem kandsin mõtet, oma saksapärast Bergmann’i uuendada oma 15. aastasel synnipäeval, s.o. 16.XI.27. a. Möödus see, ei olnud ainelisil põhjusil teostada mõtet. Nimeuuendusel pannuksin toime suurema peo. Kuidas see täpselt oleks juhtunud, seda ei kujutanud ette, lähemaid teateid saanuksin vanemailt. Enesel pesitses umbes sarnane mõte: Tuua paarkymmend pudelit mõdu-limonaadi, mõni kg „pouksi“, paar kilogrammi saia – ja kutsudagi kokku sõbrad. Kuid ainumaks takistuseks: kas kutsuda 15. või 16.? novembril. Kas pidada sellekohane kõne või ei?

– Erich, 16-aastane

Noorte sünnipäevapidajate pilte meil arhiivis ei ole, küll aga teame veidi nende haridustee kohta.

Aurora, Herbert ja Magdaleene, käisid Purdi algkoolis. Erich õppis Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Mausi ja Lydia olid Rakke algkooli kasvandikud.

Purdi mõisahoone. EAA.5238.1.594.18. eaa5238_001_0000594_00000_00018_f_tulemus

Purdi mõisas asunud algkool suleti 2000ndate alguses ja mõis läks erakätesse.  EAA.5238.1.594.18

Uue-Põltsamaa peahoones asunud Põltsmaa Ühisgümnaasium. EFA.602.0-181133. efa0602_000_0000000_181133_ft_tulemus

Uue-Põltsamaa peahoones asunud Põltsmaa Ühisgümnaasium. EFA.602.0-181133

Rakke algkooli hoone. EFA.554.2-2315. 2-2315_ft_tulemus

Rakke algkooli hoone. EFA.554.2-2315

Kirjandid ja fotod valis välja Liisi Pabstel, arhiivipedagoog



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi