Ajakirja Keel ja Kirjandus märtsinumbris ilmuv uurimus Eesti külahooradest on esimene tänu Vallakohtute ühisloomele sündinud teadusartikkel. Laulupärimust ja erinevate kohtute materjale kõrvutades püüavad autorid saada jälile, kas prostitutsiooni ehk seksi tasu eest tuli ette ka külas ja kas seda esines peamiselt kõrtsis või tegelesid sellega ka taluteenijad, mõisa karjatüdrukud, popsionnide asukad, soldatinaised jt.
Tavapäraselt seostatakse prostitutsiooni linnaeluga ja maal tegutsenud lõbunaistest on allikatesse jälgi jäänud äärmiselt napilt. Seetõttu on ka teavet oma keha müünud maatüdrukute kohta üpris lootusetu leida. Kuna kõrgema astme politsei- ja kohtuasutuste materjalid on korrastatud ja toimikutesse köidetud juhtumite põhiselt, leiab oskuslikult otsingusõnu valides teemakohast materjali Rahvusarhiivi elektroonilise infosüsteemi (AIS) kaudu.
Vallakohtute protokollid olid kuni ühisloome algatuseni raskesti ligipääsetavad. Kuna protokolliraamatutesse kanti kõik kohtuasjad kronoloogilises järjekorras ja huvipakkuva info jaoks tuli kõik protokollid järjest läbi lugeda, oli seni võimalik uurida ühe paiga elu-olu või küsimusi, millega vallakohus sageli kokku puutus nagu vägivald, vargus, pärimine, kahjutasu, erinevad nõuded jms. Uurijate pilgu eest jäid paljuski varjule aga need teemad, mille kohta leidub materjali haruharva ja katkendlikult. Tänu struktureeritud, temaatiliselt märgendatud ja otsitava andmebaasi loomisele muutus võimalikuks ka nende teemadega tegelemine. Kümnetes eri kohtuarhiivides hajusalt laiali oleva teabeni jõuab nüüd väga kiirelt. Taas on muidugi eelduseks sobivate otsingusõnade kasutamine.
Kõrts, hoor, port
Laulupärimuses seostuvad seksuaalsed kõlvatused eeskätt kõrtsiga ja esmalt otsisime materjali kõrtsis toimunu kohta. Kõrtsis juhtus küll igasuguseid asju, ent otsest kinnitust liiderdamise kohta pole esimese hooga lihtne leida. Leidsime osutusi, et mõne tüdruku toas käis poisse iga öö või et mees sai sealt raha eest seda, mida tahtis. Külarahva meelest oli kõrts koht, kus kõrtsmik pidas „liiderlikke inimesi“, kus naised teiste meestega elasid ja „sealt siis kasu“ said ning kus käisid liiderliku elu ja joomise poolest „kuulsad“ naised.
Terminit prostituut eesti külas 19. sajandil veel ei tuntud ega kasutatud; murretes tähistavad liiderlikke naisi sõnad „lits“ ja „hoor“, harvem ka „mära“. Sõnad „lits“ ja „hoor“ olid üldised sõimusõnad naise kohta ja nende kasutamisest ei saa järeldada ei naise liiderlikkust ega seksitööga tegelemist. Siiski võib vahel isegi sõim sisaldada konkreetset vihjet. Nii murti Hans Aali aita sisse ja tehti see tühjaks sel ajal, kui ta „tüdruku seljas“ või „litsi ümber“ hooras. Vähemasti nii arvas teda sõimanud külamees, kelle juurest Hans mõne varastatud asja kätte sai. Leenu Teder Räsna külast oli alatasa riius tema saunas korteris olnud vallasemast õetütre Leenuga, kes tädi sõnul olla mõisas elades hooranud „Saarlaste, Wenelaste ja kõikidega“.
Hans Aal võis küll võõraste naistega ja Leenu mõisatöölistega mürada, kuid kuidas saada teada, kas tuli ette selliseid juhtumeid, kus vahekorra eest ka tasu anti? Selgub, et niisugust infot leiab peamiselt siis, kui naisterahvas hakkas oma vallaslapsele tema väidetavalt isalt alimente nõudma. Nii võib öelda, et naised kellele pandi süüks „hooramist“, „liiderdamist“, „portimist“, meestega „häbematute tegude tegemist“ või enda lihalikku „solkimist“, hoolitsesid ise selle eest, et neist kohtuprotokollidesse jälg jääks. Esines juhtumeid, kus tõrksad isad väitsid end vahekorra eest tasunud olevat ja seda „iga kord“. Paljudel juhtudel need väited küll kinnitust ei leidnud, kuid oli ka selliseid, kus hageja poisi väiteid kummutada ei suutnud ning vallakohus otsustas, et alimente nõudnud tüdruk on „ümber ellanud ja ka makso wötnud“ või „rahha est ennas jo ümber käimisse peale annut“.
Põhjalikumalt saab lugudega tutvuda Keele ja Kirjanduse samateemalisest artiklist. Artikli kirjutamise ajaks olid Vallakohtute ühisloome kaudu kättesaadavad 44 000 protokolli. 2021. a märtsi alguseks on neid sisestatud juba üle 50 000 ning tähelepanuväärseid lugusid peaks leiduma märksa rohkem.
Artikli autorid Andreas Kalkun ja Kersti Lust tänavad kõiki, kes on ühisloomesse panustanud ja tänu kellele kõnealuse teema uurimine vallakohtuprotokolle kaasates võimalikuks sai.
Varstu kõrts, Eesti Ajaloomuuseum AM N 5644:123