Katkendeid omaaegse Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi direktori Arnold Soomi koostatud ülevaatest 9/10. märtsil toimunud õhurünnakust. ERA.1265.1.316.

Aruande leidis arhiivihoidlast Gristel Ramler.

Tallinna Keskarhiivis olid juba 1941. a algades tarvitusele võetud abinõusid õhuohu vastu. Nii Toompea lossis kui Maneeži tn nr 2. asetsevas hoones paigutati tähtsamad arhiivfondid või nende osad majade ülemistelt kordadelt keldrikorrale, mis arvestades hoonete tugevust varisemise ja tuleohu vastu, on võrdlemisi kindlad. Teiseks täiendati tuletõrje abinõusid ning hangiti ruumidesse rohkem veenõusid ja liivakaste ja kotte. Mõlemas hoones seati sisse öövalve, kelle ülesandeks oli tulepesade avastamine, tuletõrje kohalekutsumine ja kustutustööde juhtimine. Maneeži tn. nr. 2. suhtes oli saadud tuletõrjelt lubadus. Et õhuhäire puhul sõidab üks autoprits kohe arhiivihoone sissekäigu juurde.

Peale selle asuti juba 1943. aasta sügisel eeltöid tegema tähtsamate kogude evakueerimiseks. Munalaskme mõisa eluhoonete näol (Harjumaal, 45 km Tallinnast) leiti kogude paigutamiseks sobivad ruumid. /…/

Enne suurt õhurünnakut oli Keskarhiivis evakueeritud 6 autokoormat materjale. Evakueerimistöö edenes võrdlemisi aeglaselt. Veoautosid oli veotalituselt äripäevadel võimatu saada, mispärast tuli piirduda pühapäevadega. Kuid ka paaril pühapäeval juhtus takistusi, näiteks 5. märtsil ei saanud autod välja sõita äsja sadanud paksu lume tõttu.

Maneeži tänav enne märtsipommitamist. ERA.R-18.9.25.7.1

Õhurünnaku öösel olid valves: Toompeal assistent prl. B. Helk ja Maneeži tn. nr. 2 majahoidja O. Kermes ja tema naine – asutuse koristaja E. Kermes. /…/ Hoones Maneeži tn. nr. 2 purunesid esimese rünnakulaine ajal kl 18.30-11.00 ühekordsete akende klaasid (teised aknad olid varemalt ära võetud). Teisel õhurünnakul, mis algas umbes kell 1.00 öösel, süttis süütepommist üle tänava asetsev hotell „Rooma“. Tuli levis hoones võrdlemisi kiiresti /…/ ning V korral olevad riiulid ja arhivaalid võtsid tuld.

Samal ajal süttis ümbruskonnas rida maju. Nüüd tekkis abielupaar Kermestel arvamine, et kõik katsed maja päästa on asjatud ning et nad võivad ise kergesti tulde jääda ning lahkusid kiiresti majast. Kermeste siiras kavatsuses hoonet tule vastu kaitsta ei saa olla kahtlust, pealegi kuna kogu nende riided, pesu j.m. paremad asjad olid viidud sama maja II korrale hoovipoolsesse tiiba, kust neil neid Pandi maja vanas hoones möllava tule tõttu polnud võimalust välja tuua. Mootorpritsiga kohale jõudnud tuletõrje meeskond kustutas algul eestkätt hotell „Rooma“.

Arhiivi hoone kustutamiseks polnud neil võimalik abi saada, kuna nad väitsid, et vee vähesuse tõttu puhtavee kanalisatsiooni pritsi veejuga ei ulatu V korrale. Varahommikul ilmusid kohale ka Maneeži tn. 2 töötavad Keskarhiivi ametnikud, kuid eile polnud võimalik midagi ära teha. Ka neil oli osa paremaid riideid põlevas hoones. Hommikul saabusin ka mina jalgsi Pääskülast kohale. Tuletõrjuja kustutas parasjagu põlevat Pandimaja ja hotell „Rooma“. Hoone V korrale veevoolikut üles viima ei suutnud ma tuletõrjujaid mõjustada, sest nad mainisid, et vett olevat vähe. /…/

Maneeži 4 asunud endise pandimaja varemed. ERA.R-18.9.25.7.3

II korra bürooruumidesse polnud aga võimalik sisse saada, kuna majahoidja O. Kermes oli öösise segaduse ajal sneppervõtme ära kaotanud ning Sõjaosakonna juhataja H. Laidvee, kellel oli sama võtme teine eksemplar, ei saanud oma haige jalaga (põlveliigendi tuberkoloos) libeda tee tõttu jalgsi Nõmmelt linna. Juhuslikult sain appi kaks eesti lennuväelast, kes lõid raudkangiga bürooruumi raudukse sisse. Nüüd tõi tuletõrje veevooliku bürooruumidesse ning asus siit põlevasse Pandimaja vanasse hoonesse viivat ukseavadust kaitsema. Tuld õnnestuski siin lokaliseerida. V korral aga lõõmas see edasi. /…/

V korra tulepesa kustutamine jõudis lõpule pühapäeva lõunaks ning II korra tulepesa kustutamine sama päeva õhtuks. Peaaegu pidevalt viibisid kustutustöödel asutuse juhataja ja rida teisi meesametnikke. Ilma arhiivi koosseisu aktiivsest kustutustööst osavõtuta oleks kogu Maneeži tn. nr. 2. asetsev arhiivi osa kaunis kindlalt võinud tule ohvriks langeda, eriti kuna arhiivihoone oma murdvaraste vastu suunatud ehitusviisi tõttu oli väga raskesti juurdepääsetav.

Maneeži 4 hoone ehitus. Ca 1960. ERA.R-18.9.25.18.3

Maneeži 4 hoone ehitus. Ca 1963. ERA.R-18.9.67.19.1

Maneeži 2 ja 4 arhiivihooned. 1960ndad. ERA.R-18.9.25.4.1