Konservaatorite prioriteediks on Rahvusarhiivi kasutajate poolt uurimissaali laenutatud säilikud, mille hoidlast välja toomisel selgub, et need on kahjustada saanud. Sellised säilikud konserveeritakse alati eelisjärjekorras. Aga paralleelselt on käimas ka suuremad projektid, mis tavaliselt on seotud säilikute ettevalmistamisega nende digiteerimiseks. Rahvusarhiiv digiteerib igal aastal sadu tuhandeid dokumente, seal hulgas kaarte, plaane ja fotosid, mis saavad kõigile huvilistele arhiivi andmebaasides tasuta kättesaadavaks. Hetkel on ühe suurema projektina käimas Põllutööministeeriumi katastri ja maakorralduse osakonna arhiivifondi ERA.T-3 konserveerimine ja digiteerimine. Fondis on üle 56 000 erineva maaüksuse, linna, küla, asula, talu, metsa jms kaardi ning plaani 1920.–1930. aastatest. Suurim kaart on laia diivanikatte mõõtu ja väiksem mehise taskuräti suurune – kõik need saavad peale digiteerimist uurijate jaoks nähtavaks kaartide infosüsteemis.
Arhiivifondi ERA.T-3 kaarte ja plaane on pärast nende Rahvusarhiivi vastu võtmist päris palju uurijate poolt laenutatud ning üldiselt on need olnud rahuldavas seisukorras. Praeguse digiteerimisprojekti raames saab viimne kui üks säilik nüüd hoidlast välja toodud ja selgus, et paljud vajavad siiski enne digimasina alla minemist konservaatori hoolt ja armastust. Rahvusarhiivi konservaatori Lua Kesküla töölaual on hetkel Viljandi maakonna erinevate maaüksuste skemaatilised plaanid, skitsid, väljavõtted ja kavad. Konservaatoritel on materjalidega toimetamiseks teaduslikud meetodid ning paistab, et oma töövõtted on ka närilistel. Need tunduvad olemat lihtsad ja praktilised: leia sobiv materjal ja hakka äärest närima. Nii kaua närid, kuni kõht täis või pesa vooderdatud saab. Viljandimaa Lustivere mõisa kaardist on näriline sel moel kujundanud omapärase lumehelbekese (ERA.T-3.11.356). Rahvusarhiivi kogudesse on jõudnud teisigi kaarte, mille peal närilised oma hammast on proovinud. Seega on oluline olla teadlik võimalikest ohtudest ja hoida enda jaoks väärtuslikke dokumente kontrollitud keskkonnas, kuhu neile ei pääse ligi närilised, putukad ega muud kahjustajad.
Tihti tuleb konservaatoritel korda teha ka dokumente, mida on kunagi parandanud inimene, kelle puudulikud teadmised ja oskused on lõppkokkuvõttes dokumendile hoopis kahju teinud. Näiteks on Vana-Põltsamaa mõisa plaani materjaliks kalka (ERA.T-3.11.276). Kalka liimimiseks on vaja tugeva nakkuvusega liimi ja nii ongi kunagi plaani parandamiseks kasutanud kalaliimi. Kalaliim on kuivatatud ujupõiest, harvem ka kalanahast ja -luudest saadud loomne kollageenliim. See sobib kasutamiseks kohtades, kus vajatakse samal ajal nii tugevust kui elastsust. Kalkale tehtud kalaliimiga parandused on aga aja jooksul muutunud pruuniks ja jäigaks, mis omakorda on teinud kaardi hapraks ja kohati loetamatuks. Nüüd peab konservaator Lua vanad koledad parandused lahti võtma, liimijäägid ära puhastama, kaardi sirutama ning Jaapani paberiga uuesti parandama. Vana-Põltsamaa mõisa plaani korda tegemine on siiani olnud kõige aeganõudvam töö ja selle parandamisest kujuneb täiesti eraldiseisev projekt.
Teine varasemalt kasutatud parandusmeetod, mis konservaatoritele suurt peavalu valmistab, on katkiste kohtade parandamine kleeplindiga. Teip võib tunduda kiire ja lihtne võimalus rebendi likvideerimiseks, kuid tegelikult ei ole tehtu jätkusuutlik. Kleeplint hakkab ajapikku liimi äärte vahelt välja ajama ning see rikub paberi. Kui see paber on veel kokkumurtud olekus karbis või sahtlis, kleepuvad teised lehed ka selle külge.
Kuna digiettevalmistuse mahud on väga suured, siis täielikult konserveerima kõiki materjale ei hakata ning põhjalik töö võetakse ette ainult väga halvas seisukorras olevate kaartidega. Üldjuhul need enne digiteerimist kuivpuhastatakse ning sirutatakse murdejooned ja kaartide halvasti kohtlemisest tekkinud kortsud. Nii et näriliste tekitatud augud Lustivere mõisa kaardil jäävad vaatamiseks ka kaartide infosüsteemi tuleval digipildil. Hetkel ollakse ahiivifondi ERA.T-3 digiteerimisega umbes poole peal ning suur osa digipilte on juba kaartide infosüsteemis nähtavad. Mine viska Sinagi pilk peale, kas leiad andmebaasist oma kodukoha või perekonna talu plaani.
Kaartide infosüsteem: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et
Erinevate kahjustuste kohta saab lugeda Rahvusarhiivi raamatust „Arhiivimaterjalide kahjustuste atlas“. Tartu: Rahvusarhiiv, 2013.
Fotode autor Rahvusarhiivi konservaator Lua Kesküla