Aastatel 2020–2023 digiteeritakse Rahvusarhiivis EL struktuurivahendite toel 245 tundi Eesti filmipärandit. Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames vastutab arhiiv kahe filmipärandi digiteerimisprojekti eest, mille käigus digiteeritakse Tallinnfilmi pärandit, sh mängu-, dokumentaal- ja kroonikafilme. Esimene – kroonikafilmide digiteerimisprojekt – kestab 2020.–2022. aastani ning selle eesmärk on digiteerida ja teha veebis avalikult kättesaadavaks 120 tundi Rahvusarhiivi filmiarhiivis säilitatavaid kroonikafilme aastatest 1940–1967.

Filmiarhiivi kogudes leidub 275 tundi kroonikafilme, mis kajastavad siinset elu ja inimesi 20. sajandil ning kuuluvad tänu laiale teemaderingile arhiivi aktiivseimalt kasutatava audiovisuaalse ainese hulka. Käesoleva projekti fookus on Nõukogude Eesti ringvaadetel, mille tootmine algas 1940. aastal ning jõudis haripunkti 1950.–1960. aastatel, mil Tallinnfilmi stuudiost jõudis kinolinale üle 50 ringvaate aastas.

Ringvaated koosnevad lühikestest ülevaatlikest paladest, mille pikkus on harilikult ca 1,5-3 minutit. Üks terviklik ringvaade koosneb enamasti neljast või viiest lühemast palast, kogupikkusega 5-8 minutit. Ringvaates kajastatud palad võivad olla omavahel temaatiliselt seotud, kuid peamiselt koosneb tervik erinevates valdkondades (põllumajandus, tööstus, sport, kultuur jt) antud ajahetkel aktuaalsetest sündmustest ja teemadest. Erandiks on pikemad temaatilised kroonikafilmid, mille puhul on kasutatud varasemates ringvaadetes juba osaliselt ilmunud materjali ning mis on kokku monteeritud mõne konkreetse teema üldisema tutvustamise eesmärgil (nt kolhoosielu Eestis – “Uut elu rajamas” (EFA.203.606); motospordi teemal – “Motovõistlus” (EFA.203.650) jt).

Kroonikafilmide teemavalik on väga mitmekülgne, ulatudes erinevatest kultuurisündmustest, spordivõistlustest ja persoonilugudest kuni maaelu, linnakeskkonna ja tööstusmaastiku olustiku dokumenteerimiseni, samuti leidub sissevaateid ettevõtete tootmistehnoloogiasse ning koolide ja lasteaedade igapäevaellu. Kroonikapalad annavad edasi kohapärimust erinevatest Eesti paikadest, olles väärtuslik allikas asutuste ja kodukoha ajaloo uurimisel, muuseumide ekspositsioonide elavdamisel, kooli õppekavade rikastamisel, aga ka filmi- ja teletööstuses kasutamisel.

Käesoleva projekti raames käsitletud ringvaated on suures osas üsna tugeva poliitilise propaganda maiguga, eriti jõuliselt just 1940ndatel ja 1950ndatel. Nendelt peegelduv reaalsus on idealiseeritud ja ilustatud ega kajasta kunagi negatiivseid tahke (kaupade defitsiit, sundkollektiviseerimine, repressioonid jm). Linastusloa saamiseks käisid ringvaated läbi selleks ettenähtud institutsiooni komisjoni laualt. Kontrolli käigus ringvaateid toimetati ning nendega koos esitatud tootmismaterjalid tuli kehtivate reglementidega kooskõlastada.

Kohustuslik osa ringvaatepaladest on riigikorra ja valitsemisega seotud sündmused ja tegevused – Ülemnõukogu istungjärgud, paraadid (1. mai, 7. november jt) ning mitmed muud tähtsündmused ja nende avalik tähistamine, samuti Nõukogude Eesti delegatsiooni välisvisiidid. Selliste sündmuste kujutamisele pühendati tavaliselt rohkem aega, mõnikord isegi terve ringvaate ulatuses.

Tähtsal kohal on ringvaadetes maaelu ja põllumajanduse arengute kujutamine – mitšuurinlike õpetuste kasutamine sordiaretusel, uuendused loomakasvatuses (nt elektrilüps, uuendused tõuaretuses jm), põlluharimises (uudismaa harimine, põlluharimistehnika edenemine jt) ja metsanduses (nt elektriliste tööriistade kasutuselevõtt). Rõhutatakse kollektiivsust (kolhoosielu idealiseerimine, mida kujutati eriti massilise kollektiviseerimise perioodil 1949-1952) ning ühiselt väljakutsetele vastu astumist (erinevad talgud, nt sõjapurustuste likvideerimisel).

Ulatuslikult leiab ringvaadete hulgast ka tööstusele ja tootmisele pühendatud palasid. Kujutatakse tolle aja olulisemaid tootmistehaseid (tööstuskäitis“Volta”, kummitööstus “Põhjala”, tekstiilitehas ”Kreenholm”, masinatehas “Ilmarine”,  tubakatehas “Ahto” jpt) ning nende peamisi tootmisprotsesse ja tehnilisi uuendusi. Tööstusliku tootmisega seondub ka pideva progressi ja tootlikkuse tõusu idee, mis pea igas eluvaldkonnas Nõukogude Eesti ringvaadetes ilmneb. Esile tõstetakse produktiivsemaid töötajaid (portreelood eri valdkondade tublidest töötajatest), kelle kohta jagatakse statistikat, mitu protsenti on tööviljakus võrreldes normidega tõusnud. Pea igal hetkel rõhutatakse viisaastaku plaanide enneaegse täitmise “aukohustust”.

Tähtis temaatika on kultuurielu kujutamine. Kajastatakse rahvakultuuri sündmuseid nagu laulupäevad, rahvakunstiansamblite tegevus, aga ka sotsialistliku kujutava kunsti näitused, teatrietendused ning ülevaated filmitegemise telgitagustest. Ringvaadete hulgas leidub ühtlasi portreepalasid Stalini autasu pälvinud kunsti-, kirjanduse-, muusika- ja teatritegelastest ning nende loodud teostest, mis pidid tingimata olema “sisult sotsialistlikud, vormilt rahvuslikud”.

Olulisel kohal on ringvaadetes ka spordivaldkonna uudiste kajastamine. Ringvaatepaladest nähtub, millised spordialad olid antud ajaperioodil eelistatumad, kus võistlused toimusid ning millised nägid välja näiteks tolleaegsed võistlusvormid. Peamine rõhk on võistlusmomentidel, kuid mõnikord õnnestub kaadris näha ka pealtvaatajate emotsionaalseid reaktsioone ja kaasaelamist. Käsitletud ajaperioodil kujutati ringvaadetes peamiselt just järgmisi spordialasid: mootorrattasport, purjetamine, jalgpall, poksimine, võimlemine, suusatamine, aga ka male, tennis, veepall jpm.

Koolielu ja laste tegevust käsitlevad ringvaatepalad kujutavad igapäevaelu lasteaedades, pioneerilaagrites ja koolitundides või muid kasvatuslikel eesmärkidele läbiviidud tegevusi ja sündmuseid. Kurioosseks näiteks on osaliselt lavastatud ringvaatepalad lastega toimuvatest liiklusõnnetustest ja nende põhjustest (nt Nõukogude Eesti nr. 17, 4. pala)).

Tänaseks on kroonikafilmidest digiteeritud täiskõrglahutusresolutsioonis (Full HD) vaid u 7% ehk 20 tundi, ülejäänu on digiteerimata või kättesaadav vaid madalaresolutsioonilise läbivaatuskoopia kujul. Lisaks on puudulikud filmide kirjeldus- ja tehnilised andmed, mistõttu ei ole filmidega kaasnev info avatud täpsemale otsingule.

Filmipärandi digiteerimine on kompleksne ning mitmeid tegevusi ja erialaspetsialiste hõlmav protsess. Projekti ettevalmistustööd filmiarhiivis algasid 2020. aastal, mil üle 900 filmirulli transporditi arhiivi Rakvere ja Tallinna hoidlatest filmikonservaatorite töölaudadele. Konservaatorid valmistasid kaheksa kuu jooksul digiteerimiseks ette ligi 200 kilomeetrit 35 mm filmilinti.

Esmalt valiti välja sobivaim komplektiosa, võttes arvesse lindi füüsilist seisukorda (keemiliste, bioloogiliste ja mehaaniliste kahjustuste olemasolu ning ulatust), tehnilist seisukorda (sh defektide olemasolu ja ulatust), originaalsust (st filmi komplektiosa põlvkonda), terviklust (sh filmi komplektiosa pikkust, heli, vahetekstide, subtiitrite olemasolu jms). Digiteerimiseks sobiva filmirulli algusesse ja lõppu lisati kaitserakordid, mis lihtsustavad filmilindi skannerisse laadimist, parandati liitekohad, rebendid ja perforatsioon. Viimase tööetapina enne digiteerimist puhastati lint filmipuhastusmasinas.

Filmide digiteerimis- ja järeltöötlemise teenust pakuvad antud projekti raames ühiselt Ratus OÜ ja Prasad Corporation Privated Limited ning töödega alustati 2020. aasta lõpus. Esimese etapi materjal digiteeriti filmiarhiivis kohapeal Scanity skanneriga, heli sünkroniseeriti Eestis Orbital Vox stuudios ning failide järeltöötlus, sh kasutus- ja veebikoopiate loomine 4K ja HD resolutsioonis, toimus Prasadi stuudios Indias. Esimese etapi tööd jõudsid lõpule 2021. aasta maikuus.

Analoogkandjal filmide digitaalseks säilituskoopiaks on kompresseerimata ja töötlemata pildikaadrite jada (TIFF) ning helifail (WAV). Säilituskoopiast valmistatakse algse kuvasuhtega digitaalsed kasutus- ja veebikoopiad (videofailid), mille loomisel rakendatakse minimaalseid järeltöötlusvõtteid, sh pildi kadreerimine, stabiliseerimine, valguse ja värvi korrigeerimine, heli sünkroniseerimine pildiga, failide konverteerimine. Ühtekokku digiteeritakse projekti käigus seega 10 miljonit kaadrit ning salvestatakse ligi 1800 kasutus- ja veebikoopiat (st üle 1,3 PB andmeid).

Säilituskoopia salvestatakse pildikaadrite jadana. Järjestikused kaadrid filmist Nõukogude Eesti nr 38, 1959. a, ringvaate 5. pala “Poistekoor”. EFA.203.1219. Laulab 5-aastane Aare Laanemets.

Kroonikafilmide sisu- ja tehnilised andmed kirjeldab MTÜ Eesti Filmi Andmebaas paralleelselt filmiarhiivi infosüsteemis Meediateek, mis hõlmab arhiivi filmikogu, ja Eesti Filmi Andmebaasis (EFIS), mis kajastab tervet Eesti filmograafiat. Kirjete loomisel viiakse läbi digiteeritud kroonikafilmide põhjalik uuring, tutvutakse filmitoimikute ja tehnilise seisukorra kaartidega, vaadatakse läbi digiteeritud filmide veebikoopiad, kirjeldatakse ja märksõnastatakse nende alusel kroonikafilmid palade kaupa ning lisatakse tootmis- ja sisuandmestik, et tagada filmipärandi otsitavus. Tööd kestavad 2022. aasta keskpaigani.

Projekt tipneb 2022. aastal filmide tervikliku avaldamisega: ligi 900 kroonikafilmist luuakse kõrgresolutsioonilised säilitus- ja kasutuskoopiad, veebikoopiad tehakse kättesaadavaks filmiarhiivi infosüsteemis FIS ning kirjeldusandmed FISis ja Eesti Filmi Andmebaasis. Projekti lõppedes on kasutajale veebipõhiselt kättesaadav juba 50% kroonikafilmide kollektsioonist.