Muuseumiööl 20. mail mängime lisaks teistele põnevatele mängudele Nooras ehk Rahvusarhiivi Tartu majas vanu arvutimänge ja Tallinnas Madara majas vanu telekamänge. Tehnoloogia vananeb, seadmeid välja vahetades muutuvad failid-programmid tasapisi kasutuskõlbmatuks – see kõik on kulunud tõde. Olukord pole siiski lootusetu! Digitaalarhiivinduslike võtetega hoitakse paljud mängud mängitavatena. Tule ja vaata, milliseid mänge meie otsustasime mängida, või võta oma sülearvuti kaasa ja tutvusta meile oma lemmikut!
Minu ellu tulid arvutimängud isa tööjuure kaudu. Kui 1980ndate alguses hangiti tollasesse TÜ zooloogia- ja botaanikainstituuti esimesed õunapildiga arvutid, siis avastasid taibukad teadurid loomulikult neist ka mõned mängud. Seda kõige esimest konnamängu, kus klaviatuuriklahvide abil (sest hiirt polnud) tuli konn parajal hetkel üles liblikat napsama hüpitada, ei ole ma isegi Internet Archive’st leidnud. (See ei ole see Frogger, mida paljud mulle pakkunud on!)
Hiljem tulid juba PCd ja nendega DOSi mängud – näiteks samuti ainult klahvidega juhitav Castle Adventure ja Solitaire.
Ning muidugi hingematvate soundtrackidega Digger ning Alley Cat. Te ainult kuulake ja kuulake!
Sellest ajast saadik teeb CMYK värvigamma mul südame eriliselt soojaks.
Või Leisure Suit Larry. Millegipärast tundub nüüd – täiskasvanuna – see mäng kuidagi arusaadavam, sisukam, mõttekam.
Kui Eesti ekraanidele tulid Doom, Wolfenstein ja Prince of Persia, oli mul juba kahjuks isu otsas ja esikohal maised, virtuaalmaailmavälised huvid. Seda huvitavam on vaadata üle õla mängimas kolleege, kes just nende mängude najal keskkooli läbisid.
Kunagi saab minust kõbus vanamutt. Selleks, et sõrmed ja aju nobedana hoida, hakkan lisaks kudumisele regulaarselt oma vanu armsaid arvutimänge mängima. Taevale tänu, et on olemas Internet Archive, kus suur jagu interneti kunagist sisu ilusti hoiul on! Otse internetiarhiivis mängides säästab ka emulaatori installi vaeva. Mängime koos vanade sõpradega ja hoiame tegevusteraapia arvelt riigi sotsiaalraha kokku. Sinna on küll õnneks veel omajagu aega.
Kati Sein, Digitaalhoidla administraator