Nimede eestistamine oli 1920.–1930. aastate ühiskondlik liikumine saksa-, vene- ja teiste võõrapäraste, aga ka halvakõlaliste või rahvapäraste nimede muutmine. 1934. aastast sai sellest riiklik poliitika, siis loodi Nimede Eestistamise Keskbüroo oma osakondadega ja Nimede Eestistamise Liit. Tegevust juhtis Riiklik Propaganda Talitus.
Selle aasta kevadel võttis Rahvusarhiiv Siseministeeriumilt vastu üle 120 000 nimede eestistamise toimiku aastatest 1920–1944 (RA, ERA.5201). Säilikud sisaldavad peale nimemuutmise avalduste ka muud põnevat genealoogilist materjali, nagu perekonnaseisu-, sünni- ja abielutunnistused.
Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni fondis (RA, ERA.2124) säilitatakse Nimede Eestistamise Keskbüroo poolt koostatud kirjutist “Üldmärkmeid seltskondliku kohtu pidamiseks võõrapärase perekonnanime üle” (RA, ERA.2124.3.1994), kus viiakse läbi näitlik seltskondlik kohtuprotsess kaheksa saksapärase nimega eestlase üle, kes ei ole lasknud oma nime eestistada. Kohus on täies koosseisus koos kohtu esimehe, kohtunike, prokuröri, süüaluste, nende advokaatide, tunnistajate ja teiste kohtu töötajatega.
Üldmärkmeid seltskondliku kohtu pidamiseks võõrapärase perekonnanime üle
SÜÜDISTUSAKT
Hiilgavalt lõppenud vabadussõda andis tagasi meie rahvale ja maale vabaduse. Meie oleme lahti saanud neist võõrastest, kes meie rahva ja maa üle võimutsesid. On loomulik, et meie peame vabanema ka võõraste võimutsemise jäänetest. Poliitilisel, majanduslikul ja kultuurilisel alal oleme teinud suuri edusamme. Kuid ühenduses selle eduga pole meie pidanud sammu meie rahvusliku iseteadvuse tõusuga. Osade eestlaste rahvusliku eneseteadvus on nii väike, et nad pole tarvilikuks pidanud loobuda isegi mitte opmanite poolt pealesurutud võõrastest perekonnanimedest. 16-ne aasta eest anti seadusega võimalus perekonnanimede eestistamiseks ja sellest ajast peale on selgitatud nimede eestistamise tähtsust. Sellele vaatamata eestistasid oma võõrapärase perekonnanime 14.a. jooksul vähem kui 1000 isikut. Ometigi kandis 400.000 tuhat eesti rahvusest kodanikku võõrapärast nime. Nimede eestistamise tähtsusest arusaamine on rõõmustavalt suurenenud 1935. a. alates. Kahe viimase aasta jooksul on perekonnanime eestistanud 85.000 isikut. Alljärgnevad tegelased ei ole tarvilikuks pidanud oma võõrapärasest perekonnanimest loobuda.
- Taluperemees
Kondi talu peremees Aadu Kontmann, 56. a. vana, kihelkonnakooli haridusega, abielus. Lastele on ta pannud nimeks Gottfried, Elisabeth ja Vilhelmine. Tema vanaisa hüüti talukoha järgi Kondi-Jaaniks. Olnud suure kondiga ja kõhn mees. Vana-parun ristis Kondi-Jaani Kontmanniks. Padja kattele, mida Kondi talus hüütakse padja “sutsükk”, on õmmeldud saksa keeles “Guten morgen!” Ja alles hiljuti on toa seinal nähtud saksakeelset seinasalmi.
Saksa okupatsiooniajal on saksa sõdurid olnud Kondi talus alalised kõlalised, kuna perenaine Juula, kes ise häädlab oma nime Juulie, oskab saksa keelt ja vana Kontmanni Jaan seda va peenikest keelt ise kah vähe pursib.
/…/
Süüaluste vastused kohtuesimehe küsimustele
Kas tunnistate ennast süüdi?
Aadu Kontmann: Aulik kohus. Minu kadunud isa, au tema põrmule, ütles, ega nimi meest ei riku. Sellepärast ei tunnista ma ennast süüdi. Minu isa ja vanaisa on kannud seda nime auga ja mina oleks halb poeg, kui viskaks selle nime ära. Ma austan oma vanemaid, nagu nõuab seda neljas käsk ja seepärast kannan oma esiisade nime olgu ta siis saksakeelne või juudikeelne. Ka ei taha ma nime muuta sellepärast, et siis peaksin oma talukoha ümber-kinnistama (ümberkreposteerima) ja see läheks palju maksma.
/…/
Prokuröri süüdistus
- Ei pea paika enam vanasõna: Nimi ei riku meest! Selle vanasõna pidid oma lohutuseks mõtlema välja eestlased, kui nad oma imelikkudest võõrastest perekonnanimedest aru ei saanud, keda nimepanijad sakslased nimega olid narrinud. Sellega lohutasid end ka eestlased, kellele oli nimeks antud näit.: Ahvi, Aprilla, Jabur Jass, Jurak, Kaljapulk, Käkk, Könn, Laisk, Loll, Lori, Naba, Null, Obukakk, Papagoi, Pudrunahk, Sopaauk, Tölp, Äbarik jne. Kui eestlane kannab võõrapärast nime, siis ei riku see nimi üksnes meest, vaid on häbiks kogu rahva iseteadvusele.
Kes olid teised kohtualused ja miks nemad ei taha oma nime muuta ning milline kohtuotsus neile teetõttu oskaks langes? Seda saab lugeda arhiiviallikast endast, mis on kättesaadav digteeritud arhiiviallikate keskkonnast Saaga.