Leidnud omaniku, alustab trükitud raamat oma teist elu. Iga raamatueksemplar käib oma rada, kogudes väärtuslikku teavet omanike ja lugejate ning nende tegevuse kohta. Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa raamatukogusid, nii asutuste kui ka eraisikute omad, on aegade jooksul eri põhjustel kannatada saanud. Sellel territooriumil on kultuuriväärtusi konfiskeeritud ja hävitatud. Tänu omanikumärgile kui raamatu ja selle omaniku vahelisele ühenduslülile saame kindlaks teha konkreetse eksemplari kunagise(d) valdaja(d), jälgida trükise saatust ning püüda taastada hajutatud kogusid.

Mis tüüpi omanikumärke on olemas ja mida need meile näitavad peale selle, kas raamat on kuulunud eraisikule või asutusele? Pühendused annavad teavet isikutevaheliste suhete kohta. Sissekirjutused võivad näidata raamatu hankimise aega ja kohta, hinda või pärandamist. Märkused leheservadel või ridade vahel sisaldavad tihtipeale parandusi ja kommentaare, mis viitavad haritud raamatuomanikule, kes oskab teksti hinnata ja analüüsida. Signatuurid ja inventarinumbrid näitavad kogu suurust. Eksliibrised raamatu köitelehel ning templiga köite kaanele või seljale pressitud supereksliibrised ühelt poolt aitavad identifitseerida raamatukogu omanikku ja teisalt kaunistavad köidet. Peale raamatuloolise informatsiooni peegeldavad eksliibrised ajastu esteetilisi väärtusi ja moodustavad köitega ühtse terviku.

Rahvusarhiivi raamatukogu üheks tähtsamaks töölõiguks on oma kogude rekataloogimine e-kataloogi ESTER, mille käigus tuvastatakse omanikumärkide abil ka kunagi eraraamatukogudesse kuulunud raamatuid. Meil on hoiul mitme kuulsa baltisaksa perekonna eraraamatukogud, mis jõudsid aastatel 1939–1940 arhiivi vastavalt Eesti ja Saksamaa kokkuleppele arhivaalide ja kultuurilooliste esemete väljaviimise kohta. Estica- ja Baltica-teemaliste raamatute ja dokumentide tuvastamise töös osalesid nii ajaloolased, arhivaarid kui ka tudengid. Saabunud erakogude raamatute inventeerimine kestis aastaid ning neid on hiljem mitu korda ümber inventeeritud. Perekondadele Berg, Ungern-Sternberg, Seidlitz, Tiedeböhl, Dehn, Maydell, zur Mühlen ja teistele kuuluvad raamatud püüti paigutada eelkõige raamatukogu fondidesse „H“ ja „V“, kuid neid esineb ka teistes fondides (Krusensternide eraraamatukogu kohta loe lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist: https://blog.ra.ee).

Rahvusarhiivi raamatukogus leidub ka Eesti riigi- ja kultuuritegelaste omanikumärkidega raamatuid. Näiteks on praeguseks tuvastatud 169 trükist Jaan Tõnissoni perekonna erakogust. Siin on ajaloo-, õigus-, majandus- ja kunstiteemalisi raamatuid eesti, saksa, inglise ja vene keeles. Neisse on märgitud kas omaniku nimi või raamatu autori pühendus.

Fondide rekataloogimise käigus on leitud raamatuid, mis on kuulunud seltside raamatukogudesse, näiteks Liivimaa Saksa Seltsile, Antoniuse Gildile või tudengikorporatsioonidele. Jätkub töö ühe vana ja väärtusliku kogu taastamisel – Narva Suurgildi (1673–1908) raamatukokku kuulunud eksemplaride tuvastamine. Seni on neid Rahvusarhiivi raamatukogust leitud 121. Need raamatud saabusid arhiivi pärast Teist maailmasõda koos Narva Muinsusseltsi materjalidega ning moodustavad vaid osa kunagisest Suurgildi raamatukogust. Narva Suurgildile kuulunud raamatuid leidub teisteski Eesti mäluasutustes. Koostöös nendega kogutud teavet on edaspidi võimalik kasutada aja- ja kultuuriloolistes uurimustes.