Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Õpetaja palk – igipõline teema!

Oskar Luts on oma koolipõlve mälestustes värvikalt kirjeldanud külakooliõpetaja tavalist tööpäeva, mis algas seatapuga ning jätkus rüblikutele aabitsatõdede seletamisega. Biograafiliste sugemetega vestes „Tõlkijad” on õpetaja elu kirjeldatud järgmiselt: “On aga teil, härra Jukk, neid sigu?!” “Jah on. Millest muust ma`s elangi. Ega sa ometi ei arva, et see kümme rubla kuus, mis ma palka saan, et see mu ära toidab…!” “Prii korter ja prii puu… ja kümme rubla kuu…” jalamaid sean riimi selle asjanduse – kõva luuletaja, nagu ma olen -, “peaks läbi tulema…” “Tulengi läbi,” torkas koolipapa seatappe-noa palgi vahele, “aga tuleksin halvasti läbi… ilma sigadeta.”

Oskar Luts, “Följetonid”, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1957.

1880. aastatel oli koolmeistri palga sisse arvestatud ka majapidamine. Harilikult mitte just kõige suurem talukoht, mida õpetaja oma põhitöö kõrvalt harida võis.

Oisu ja Kärevere vallad Järvamaal otsustasid oma kooliasjad ühendada ning Oisu vallavalitsuse protokolliraamatus on 1885/1886 aasta vahetuse aegu kirja pandud, mida vald ühisele koolmeistrile palgaks määras.

Sel tänasel päeval on Oisu ja Kärevere vald ennast kooli pidamise pärast ühendanud: Oisus on 396 hinge ja Käreveres 139 hinge. Summa: 535 hinge. Kooli seaduste järel saab koolmeister palka 300 hinge pealt 100 rbl. 235 hinge pealt 12 ½ rubla, see on iga 100 hinge pealt 5 rubla. Nõnda peab koolmester 535 hinge pealt saama 112 rubla 50 kop.

Puid maksab koolmeistrile vald 30 rubla. See on 6 sülda –  a süld 5 rbl. Koolmeistril on Oisu valla pealt maad palgaks 37 tiinu, üks tiin saab arvatud 4 rbl. [See] teeb välja. 148 rbl koolmeistri palk ja muud.

Kärevere vald maksab aga Oisu vallale iga aasta 25 rubla üüri ja kütte raha, aga kui koolmeistri palk peaks sest tasust üle tõusma siis maksab ühtlasi Oisu vallaga kord ühendatud hinda ehk maksu.

Oisu ja Kärevere vallad Järvamaal otsustasid oma kooliasjad ühendada ning Oisu vallavalitsuse protokolliraamatus on 1885/1886 aasta vahetuse aegu kirja pandud, mida vald ühisele koolmeistrile palgaks määras. RA, EAA.2898.1.1 l. 4p.
Missugused arvestused käisid siis, kui õpetaja otsustas lisaks hariduspõllutööle ka adrakurgede taha minna ning heinamaal rühmata – seegi on valla volikogu poolt kindlaks määratud.

Kui koolmeister tahab põldu oma käe pidada siis peab tema seda maad järgmiselt pidama: Põllu maad peab koolmeister viides jaus pidama: see on 1 kesas, 1 rukis, 1 odrad 1 kaerad ja 1 lina põldus. 

/…/

Koolimaa pidaja ei tohi mingi sugust puud selle koha peal olevast metsast raiuda oma voliga, vaid peab seda valla valitsuse käest küsima.

 

Oisu ja Kärevere vallad Järvamaal otsustasid oma kooliasjad ühendada ning Oisu vallavalitsuse protokolliraamatus on 1885/1886 aasta vahetuse aegu kirja pandud, mida vald ühisele koolmeistrile palgaks määras. k2

RA, EAA.2898.1.1 l. 5p.-6

Tüüpiline koolimaa kaart RA, EAA.2072.9.79. Kasari mõisast eraldatud koolikoht nr. 21.

Tüüpiline koolimaa kaart.  Kasari mõisast eraldatud koolikoht nr. 21. RA, EAA.2072.9.79

Täpsemalt saab Koolimaa kaarti uurida Rahvusarhiivi kaartide andmebaasis.
Liina Lõhmus, arhivaar



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi