Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Õpilasmaleva tegemised Rahvusarhiivis

Õpilasmalev loodi 1960. aastatel eesmärgiga pakkuda noortele töökasvatust, võimalust taskuraha teenida ja uusi tutvusi luua. Eelmärgitud põhitõed ei ole muutunud ka peale maleva taasloomist 2000. aastatel. Need põhjused motiveerisid mind noorena õpilasmalevasse minema ja kui avanes võimalus Rahvusarhiivis malevarühm avada, siis asusin seda ettevõtmist toetama.

Varsti, võib-olla juba järgmisel aastal, hakkab Rahvusarhiiv kolima renoveeritud Rahvusraamatukogu majja. Tõnismäel saavad kokku seni Tallinnas kolmes eri majas paiknevad Rahvusarhiivi kogud, töötajad ja tegevused. Kolimiseks on tehtud ettevalmistusi juba mitu aastat. Selleks oleme kaasanud ka Vabatahtlike Värava vabatahtlikke, kellega on koostöö sujunud väga meeldivalt ja tulemusrikkalt. See kogemus andis kindluse, et tööülesanded ei ole arhiivivõõrale inimesele liialt keerulised.

Nii sündiski Rahvusarhiivi õpilasmaleva rühm. Tegevustega alustati 1. juulil ja ühtekokku töötati kümme päeva. Õpilased jaotusid kolme Rahvusarhiivi Tallinna maja vahel Madara, Maneeži ja Ristiku tänaval. Malevlased tegid Rahvusarhiivis erinevaid lihtsamaid säilituse valdkonda kuuluvaid töid: vanade ja katkiste arhiivikarpide parandamine ning väljavahetamine, arhiivisäilikute korrastamine, digiettevalmistus ja digiteerimine. Selleks, et töö liiga igavaks ega rutiinseks ei muutuks, vahetasid õpilased töid ja maju. Peale tööpäeva lõppu korraldasid rühmajuhid noortele erinevaid tegevusi: malevlased mängisid võrkpalli, külastasid Euroopa maja jms.

Malevlane Anett arhiivikarpi voltimas.
Malevlane Jan säilikuid uude arhiivikarpi korrastamas.
Malevlased Ellen ja Reelika arhiivikarpe parandamas.
Malevlane Liisi kartoteegile digiettevalmistust tegemas.
Malevlane Stanislav digiteerimas.
Rahvusarhiivi õpilasmaleva rühma tegemisi kajastas ka Vikerraadio saade Huvitaja 5. juulil.

Omalt poolt sooviksin kõiki noori tehtud töö eest kiita, sest kümne päeva jooksul sai tehtud päris palju.
Madara ja Maneeži tänava hoidlates vahetati välja 603 vana ja katkist arhiivikarpi uute arhiivipüsivate vastu. Parandati 1250 arhiivikarpi. Konserveerimises kuivpuhastati tõmbekapis 15 suurt kastitäit dokumente. 480 säilikult eemaldati metallklambrid ja seejärel õmmeldi need uuesti kokku. Digiteerimiseks valmistati ette 65 kartoteegi kasti ehk 27 meetrit kartoteeki. Digiteeritud sai umbes 8000 kaadrit. Filmiarhiivis tegelesid malevlased Tallinnfilmi 1960.–1980. aastate filmide tekstilise lisamaterjaliga (peamiselt filmide montaažlehed). Korrastatud sai (klambrid eemaldatud, ümber pakendatud, andmed tabelisse kantud): 402 filmi lisamaterjal ehk 14 arhiivikarbi jagu materjali. Nummerdatud sai umbes 10 000 lehte. Digiteeritud sai 86 filmi lisamaterjal ehk 2600 lehte.

Oma malevakogemusest Rahvusarhiivis räägivad noored ise nii:
Stanislav: „Olen esimest korda õpilasmalevas. Rahvusarhiivis töötamine meeldis väga, eriti Maneeži majas. Töötajad olid väga heatahtlikud ja abivalmid. Suurepärane viis suvevaheaja veetmiseks. Mõtlen selle peale, et minna Rahvusarhiivi vabatahtlikuks.“
Liisi: „Töö oli väga nauditav. Kohati isegi ununes, et tegemist oli tööga, mille eest saab palka, mitte lihtsalt aja veetmisega. /-/ Olen väga õnnelik, et just Rahvusarhiivi oma esimeseks malevarühmaks ja ka esimeseks töökohaks valisin.“
Anett: „Rahvusarhiiv oli mu teine malevakogemus. Tööandja ja tööga jäin väga rahule. Filmiarhiivis oli vaheldusrikas töö, sai digiteerida, nummerdada ja Excelit täita. Miljöö oli väga rahulik. /-/ Meie juhendaja Anna oli ülimalt nalkas, meeldiv ja abivalmis. Maleva lõpetan ainult positiivsete emotsioonidega ja vahva töökogemusega. Mine sa tea ehk satun siia veel kunagi tagasi. Ootuste kohapealt said need käik täidetud: oli huvitav, teistsugune, rahulik ja ülimalt arendav.“
Juhan: „Rahulik ja mugav töö, meeldivad kolleegid /-/.“
Reelika: „See oli minu 5. aasta malevas. /-/ Üks paremaid kogemusi malevast seni.“
Marika: „I also loved the atmosphere everywhere and that everyone was very kind to each other, that you could ask anyone for help and they will help you with what you have asked.“
Ellen: „Tore oli ka see, et me saime ise otsustada, kuidas tööd ära jagame ja kõigi soovidega arvestati. Meil vedas väga kõikide tööandjatega, eriti tore oli Maneeži majas Merilyga pauside ajal rääkida ja ta oli ka väga abivalmis. /-/ Olin meeldivalt üllatunud tööde ja suhtumise osas ning loodan, et see rühm ka edaspidi toimub.“
Jan: „See on olnud mu esimene malev ja töö suhtes oli see palju huvitavam kui arvasin.“
Raiko: „Kokkuvõttes ütlen, et jäin kogemusega rahule. /-/ Aitäh nende kahe nädala eest!“

Rahvusarhiiv tänab omalt poolt Sihtasutust Õpilasmalev ning Rahvusarhiivi õpilasmaleva rühma juhte Liis Terast ja Maren Elis Putnikut.



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi