“Kutsume grupi teismelisi kohale, näitame neile natuke arhiivi ja mõnda allikat ning siis laseme neil sellest nutitelefoniga filmi teha. Päeva lõpuks valmivad subtiitritega varustatud videod. Sellisel kujul pole arhiiviõpet küll varem läbi viidud, aga uskuge meid, see töötab!”. Sellisena kõlas europrojekti CO:OP partnerite Kerstin Muffi ja Rainer Hungeri plaan projekti raames läbiviidava piloot-arhiivitunni kohta. Kogu austuse juures Austria kolleegide professionaalsuse vastu pidime rahvusarhiivi tiimiga möönma oma sügavat skepsist kogu ettevõtmise suhtes. Ometigi otsustasime proovida. Katsejänesteks said Pelgulinna gümnaasiumi ajalooõpetaja Johanna Bome ja tema 11.-12. klassi õpilased.
Päev algas lühikese loenguga arhiivindusest, et õpilastele kontektsti anda, kuhu nad on sattunud. Loengule järgnesid mõned soovitused filmimiste põhitõdede kohta, nagu näiteks proovige erinevaid võttenurki, hoidke filmimisel telefoni põigiti käes ja katsuge seda võimalikult vähe raputada.
Seejärel jagunesid õpilased gruppidesse ja said kätte lähteülesanded ehk meiepoolsed väljapakutud filmimise ideed. Kuigi andsime õpilastele täiesti vabad käed, siis tundus hea mõttena mingigi suund kätte näidata, et õpilastel hakkaks mõte liikuma. “Stsenaariumid” said järgmised: ühel grupil palusime filmi kaudu tutvustada meie andmebaaside kasutamist, teised pidid näitama seda, kuidas saavad säilikud digiteeritud ning kolm ülejäänud gruppi said algmaterjaliks kätte arhiiviallika. Allikatest kaks olid tihedalt seotud ajaloo õppekavaga – Asutava Kogu avaprotokoll 1919. aastast ja Konstantin Pätsi kõne peale 1934. aasta riigipööret. Kolmas, sotsiaalajaloo valdkonda jääv allikas oli kohtuprotokoll, mis puudutas vallaslapse teemakäsitlust kahe sõja vahelisest ajast. Seoseid oli võimalik tõmmata nii ühiskonna- kui ka perekonnaõpetuse tundidega.
Sellega meiepoolne eeltöö lõppes ja pärast lähteülesannetega tutvumist suundusid õpilased arhiivihoone hoidlatesse ja tööruumidesse filmima. Iga grupiga koos oli üks arhiivitöötaja, kes vajadusel vastas õpilaste küsimustele ja aitas majas orienteeruda, aga üldiselt olid õpilased üsna iseseisvad. Ilma pikema juhendamiseta said nad hakkama ka filmide arvutisse tõmbamise ning filmide töötlemisega. Filmimiseks kasutasid õpilased endi isiklikke nutitelefone ja filmid said töödeldud Windows Movie Maker’i abiga. Päev lõppes ühise filmivaatamisega.
Tagantjärele vaadates võib öelda, et iga tegevus osutus vajalikuks ja midagi üle või puudu sellises päeva ülesehituses ei olnud. Suurimaks meiepoolseks möödalasuks oli aja planeerimine. Lootsime hakkama saada nelja tunniga, kuid päev venis kuule tunnile. See tähendab, et eeltööna tuleks õpilased kindlasti terveks päevaks tundidest ära paluda ja neile ka sooja toitu varuda.
Päeva tulemuslikkuses saavad kõik oma silmaga veenduda, vaadates allolevaid videoid. Meie arhiivi poolt oleme igatahes Pelgulinna gümnaasiumi õpilaste andekusest, huumorimeelest ja loovusest vaimustuses. Suur kummardus ka nende õpetaja Johanna Bomele, kelle entusiasm ja valmidus läheneda õppeprotsessile uue nurga alt, on ilmselgelt nakatanud ka tema õpilasi. Kui uudne arhiiviõpe nakatab järgmisi õpetajaid ja õpilasi, võtke meiega ühendust coop@ra.ee.
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=8qHGdqSs4FI]
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=jiruKS5nfbc]
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=M4KgbdE6ah8]
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=27SeuFw4yPY]
Arhiivi poolt tegelesid õpilastega:
Birgit Kibal, nõunik-infojuht
Hedvig Mäe, säilitusosakonna juhataja
Tiina Männapsoo, arhivaar ja arhiivipedagoog
Liisi Taimre, nõunik-turundusjuht
Kristel Tammik, arhivaar-inspektor