Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Piiriäärsete valdade Eesti või Läti rahwuse külge liitmise määrab ära iseäraline lepituskomisjon.

16. aprillill 2017. antakse Eesti riigi 100. sünnipäeva pidustustele ametlik avapauk.  Rahvamatkaga tähistatakse 100 aasta möödumist päevast, mil eestlaste asualad said ühendatud ning tekkis meie riigi kontuur. Miks tähistatakse Eesti riigi kontuuri sünnipäeva just aprilli keskel? Vastuse leiab loomulikult arhiivist!

 Eestimaa ühendamine üheks kubermanguks pandi paika Ajutise Valitsuse otsusega 12. aprillil /vana kalendri järgi 30. märtsil 1917. Otsuse esimene paragrahv sätestas:

Eesti Kubermangu külge liita Liiwi kubermangu Tartu, Wõru, Wiljandi, Pärnu ja Saaremaa maakonnad.

Teise paragrahvi kaks esimest punkti täpsustasid:

  1. Piiriäärsete valdade Eesti või Läti rahwuse külge liitmise määrab ära iseäraline lepituskomisjon.
  2. Lepituskomisjon on koos 10 liikmest, keda Eesti ja Liiwi kubermangude komissarid nende uutes piirides ühesugusel arwul kutsuwad. Komisjon walib oma keskelt juhataja.
Ajutise Valitsuse otsus 12. aprillil /vana kalendri järgi 30. märtsil 1917 Eestimaa ühendamine üheks kubermanguks. RA, ERA.78.1.1.

RA, ERA.78.1.1.

 

EELINFO: 4. mail kell 17 toimub Nooras avalik loeng, kus  Tartu ülikooli õppejõud ja ajaloolane Ago Pajur räägib autonoomiaseadusest ja selle tagamaadest pikemalt. Täpsem info peagi!

Üritus on osa Rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud loengusarjast Keerdkäigud. Loengusari mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

 



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi