Jaan Lehtaru, konserveerimisvaldkonna juht Tartus
Muinsuskaitseameti kutsel käisid Rahvusarhiivi spetsialistid Piirissaare vanausuliste palvemaja põlenud raamatute kahjustusi hindamas ja päästetöid tegemas tänavu 18. mail ja 1. juunil. Aktiivne ja tulemuslik tegevus päästetöödel koostöös Muinsuskaitseameti, Piirissaare rahva ja koguduseliikmete ning Rahvusarhiivi konservaatoritega võimaldas ära hoida ulatuslikuma niiskuskahjustuse leviku väärtuslikes köidetes.
Koguduse valikul anti 8 olulist palveraamatut konserveerimiseks Rahvusarhiivile. Konserveerimistööde suure mahu tõttu otsustas Rahvusarhiiv konserveerida 5 raamatut, ülejäänud põlenud raamatute taastamiseks kaasati konservaatorid Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Ülikooli raamatukogust, Tallinna Linnaarhiivist ja Eesti Rahvusraamatukogust. Tartu Kõrgem Kunstikool aitas taastada raamatute puitkaaned ning teostas sisuplokkide põlenud servade lõikamise. Põlenud raamatute konserveerimismeetodite valikul arvestati lisaks kahjustuste ulatusele ja iseloomule ka koguduseliikmete praktiliste soovide ja seisukohtadega. Näiteks oli vanausuliste soov, et pärast konserveerimist oleksid põlemiskahjustused võimalikult vähesel määral jälgitavad. Sisuploki põlenud servade lõikamise muutis võimalikuks ka see, et tekstivaba pinda oli seal piisavalt.
Rahvusarhiivi konservaatorid Eve Keedus, Liis Turnau ja Heli Märtin asusid kolme kõige kiiremini vajaminevat palveraamatut (september, oktoober, november) taastama juba suvel ning tööd võtsid aega paar kuud. Enne konserveerimist nägid köited välja sellised:
Konserveerimisprotsessi alguses tehti kindlaks raamatute füüsiline seisund ning koostati vajalik dokumentatsioon. Esimese etapina puhastati raamatud ettevaatlikult põlemisel tekkinud tahmast ja varasemast määrdumusest. Sisuplokkide parandamisel kasutati jaapani ja korea paranduspaberit, nisujahutärklise kliistrit ning ees- ja kaanelehed asendati uutega. Samuti asendati köitekaane põlenud nahk uue vasikanahaga. Sobiliku tooni saamiseks kasutati aniliinvärve. Originaali vähem kahjustatud köitenaha fragmendid säilitati ja sobitati uue nahaga, mis moodustasid koos harmoonilise terviku. Hävinud kaptaalid asendati uutega. Liimimisel kasutati nisujahu kliistrit. Köitmenööre pikendati parandamaks kinnitumist puitkaantele ning köite selga toestati jaapani paberiga. Metallpanustena säilinud lukkumid ja jalased puhastati ning asendati vajadusel uutega. Järgnevalt mõned konserveerimisprotsessi illustreerivad pildid:
Tulemuseks on kolm kaunist köidet, mis on pärast tule hävitustööd valmis vanausulistele üleandmiseks ja taas kasutamiseks.
Ülejäänud palveraamatutega konserveerimistööd jätkuvad ja on vaid aja küsimus, millal need jõuavad Piirissaare vanausuliste kogudusse tagasi.