Maive Mürk, arhivaar

7. mail möödub 175 aastat helilooja Pjotr Tšaikovski (1840-1893) sünnist. Suure looja tähtpäeval ja muusika-aasta lainel on hea meenutada, et Rahvusarhiivis leidub märkimisväärne noodikirjade kogu. Nende seas on kiriku- ja rahvalaulude, tuntud ja vähemteatud Eesti ja maailma komponistide sulest ilmunud trüki- ja käsikirjalisi noote teada olevalt 15. sajandist kuni kaasajani välja.

Raamatukoguhoidja ja ajaloolase Otto Freymuthi fondis leidub väljavõte Pjotr Tšaikovski romansside ja laulude kogumikust metsosopranile.

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=vDVIA1CxafE]

Ljubov Kazarnovskaja: 7 romanssi op. 47, Tšaikovski

*

Tšaikovski „Kurb laul“ (Chanson Triste) viiulile ja klaverile Võisiku von Zur Mühlenite arhiivis.

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=68rOcuQpbhI]

Takako Nishizaki: Chanson Triste Op. 40 no. 2, Tšaikovski

Mõlemad noodid trükiti Moskvas Jürgensoni kirjastuses. Eestlasest Peeter Jürgensoni (1836-1904) peetakse Pjotr Tšaikovski ande avastajaks ja tema loomingu maailmale tutvustajaks. Jürgensoni noodi- ja raamatuäri ning kirjastus tegutses kokku 57 aastat (1861–1918). Oma hiilgeajal oli tegemist Venemaa suurima noodikirjastajaga, mis avaldas nii vene kui välismaa heliloojate teoseid.

1867. aastal suvitas 27-aastane helilooja Haapsalus, kus jätkas tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias. Tšaikovski külaskäigu mälestuseks valmistas skulptor Roman Haavamägi 1940. aastal promenaadile kivist pingi. Just siin olla maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda.