Ivar Kaigu, arhivaar
Sellenädalane postitus heidab arhiivimaterjalide abil pilgu 1934. aastal toimunud riigipöördele ja sellele eelnenud põhiseaduse muutmisele.
ERA.1962.1.156
1920ndate Eesti oli parlamentaarne riik, millel puudus president ja mille valitsusjuht – riigivanem – sõltus Riigikogu usaldusest. Esimesed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks tehti Riigikogule juba 1926. aastal, kuid idee tugevast presidendist ja väiksemast Riigikogust muutus populaarseks alles 1930ndate alguses, peale majanduskriisi puhkemist. Maksva riigikorra muutmist asusid taotlema ka seniste erakondade tegevuses pettunud vabadussõjalased, kelle organisatsioonid kujunesid 1930ndate alguses poliitiliseks jõuks.
Lipu annetamine Eesti Vabadussõjalaste Liidu Jõgeva osakonnale. Foto: EFA.222.A.249.102
Augustis 1932 jäi rahvahääletusel napilt vastuvõtmata IV Riigikogu koosseisu koostatud uus põhiseadus, mille vastu seisid nii sotsialistid kui vabadussõjalased. Edasi konkureerisid novembris 1932 koostatud vabadussõjalaste kava ja V Riigikogu poolt koostatud uus projekt. 1933 juuni rahvahääletusel sai Riigikogu kava tugeva kaotuse osaliseks, vabadussõjalaste radikaalsem põhiseadusekavand võeti aga 14. – 16. oktoobril 1933 ülekaaluka häälteenamusega vastu.
ERA.949.3.34
Uue põhiseaduse jõustumisele 24. jaanuaril 1933 pidid järgnema Riigikogu ja Riigivanema valimised. Kandideerisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, August Rei ja Andres Larka. Vabadussõjalaste võit põhiseadusreferendumil ning Andres Larkale antud toetusallkirjade arv lubasid ennustada Vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel.
Tsitaat pärineb: Rahvaleht nr 10, 25.01.1934
12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri Kaitsevägede Ülemjuhataja ametisse tuues ettekäändeks Vabadussõjalaste kavatsetava riigipöörde. Vabadussõjalaste organisatsioonid likvideeriti, juhid vangistati, valimised lükati edasi. Toimunud oli riigipööre.
Riigivanema otsus nr 173
Alates 12. märtsist on Rahvusarhiivi Madara tänava uurimissaalis avatud näitus Põhiseadusest riigipöördeni.
Kasutatud on Rahvusarhiivis säilitatavaid dokumente, fotosid ning ajaleheväljalõikeid. Näitusel on muuhulgas valik materjale vabadussõjalaste liikumisest, uue põhiseaduse kehtestamisega seotud sündmustest ning olulisemad riigijuhtide allkirjadega dokumendid, millega riigipööre läbi viidi. Näha saab ka kampaaniatrükiseid – lisaks valijatele mõeldud propagandale on väljas ka näiteks Vabadussõjalaste rahvaliikumise liikmetele mõeldud juhend kampaania ajal tegutsemiseks: iga liikumise liige pidi oma tutvusringkonnast võitma vähemalt kümme toetajat, kelle üle tuli arvet pidada vastavas nimekirjas, nimed ei tohtinud aga kattuda ja selleks oli välja mõeldud märk, millega ära tunda juba mõne teise vabadussõjalase nimekirjas olevaid isikuid.
Madara tänava uurimissaal (Madara 24, Tallinn) on avatud esmaspäevast reedeni 09.00-19.00 ning laupäeviti 09.00-15.00. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.