Grister Ramler, kogumisosakonna asejuhataja
Eesti mäluasutuste töötajad on aastaid tegelenud erineva info ja säilitatava ainese digitaalsele kujule viimisega. Meil on mitmeid andmebaase, infosüsteeme ja keskkondi, kuhu pidevalt lisandub infot juurde ja mille paralleelne kasutamine võib anda juba praegu, mil kirjeldatud ja digiteeritud arhivaale ja museaale on kogumahuga võrreldes piiratud hulk, ootamatuid ja põnevaid tulemusi. Täiesti juhuslik teemavalik viis järgmiste leidudeni.
Rahvusarhiivi näoraamatus kasutati hiljuti Võrumaa suitsusauna UNESCO vaimse kultuuripärandi kandmise puhul fotot Jakob Jõgi (1875-1961) puulõikest „Saunas” (ERA.31.4.1646.94.20). Foto on üks 15 hulgast, mis on kirjeldatud ja digiteerituna vaadeldav Rahvusarhiivi fotode infosüsteemis FOTIS
Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS
FOTIS ongi ilmselt koht, kus Riigikantselei (ERA.31) arhiivi juurde kuuluvad Jakob Jõgi fotod kõige lihtsamalt leitavad on. Antud arhiiv on projekti „Kaks algust“ käigus täies ulatuses (23 639 säilikut) digiteeritud ning Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonna Saaga kaudu uurijatele veebis kättesaadav.
FOTISES on iga foto juures leidandmed, mille kaudu on nii Saaga kui AISi kaudu väga kerge jõuda fotodega kaasnevate tekstidokumentideni Saagas. ERA.31.4.1646 „Isikute ja organisatsioonide palved toetuste saamiseks“ sisaldab tollal 61-aastase Jakob Jõgi kirja Riigivanema poole palvega toetada 40 Eesti ajalugu kajastava puulõike valmimist. Oma viimase tööna toob Jakob Jõgi välja kaastöö tänaseks kahjuks hävinenud Oru lossi mööbli valmimisel.
Lisa Jakob Jõgi kirjale Riigivanemale 25.11.1936
Oru lossi mööbli kavandid telliti Olev Siinmaalt, kes oli Jakob Jõgi kaaslinlane. Suurepärase näitena nende koostööst on säilinud Kadrioru lossi 1938. aastal valminud rahvuslik tuba, mille mööbel on valminud Jakob Jõgi töökojas Pärnus (Kuuskemaa, Jüri. Uus vana kunstitempel. – Kunst.ee 1/2000). Lossis eksponeeritav kapp on veebis leitav ka muuseumide infosüsteemi MUIS kaudu
Eesti muuseumide infosüsteem Muis
Otsing AISis ja Fotises näitab, et Jakob Jõgi puulõike „Jaanitulel” foto on ka Rahvusarhiivis trükikäitise Postimees arhiivis (EAA.2111.1.15625), mis omakorda annab põhjuse teha nimeotsing andmebaasis Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia. Sealt edasi 1936. aasta jaanuari Postimehe sõnumi juurde digiteeritud eesti ajalehtede andmebaasis DEA viib üks klikk.
Digiteeritud eesti ajalehtede andmebaas DEA
Artiklist selgub, et detsembris 1935 oli Eesti Rahva Muuseum omandanud Jakob Jõgilt 14 tööd, nende hulgas ka puulõike „Saunas”, mis siin alguses ära mainitud sai.
Katse leida 1935. aastal Eesti Rahva Muuseumisse jõudnud töid MUISist ebaõnnestus. Võimalik, et väheste otsikogemuste tõttu või pole nende kirjeldamiseni veel jõutud. MUISis on küll kirjeldatud ja digiteeritud kuus puulõiget Eesti ala etnograafiliste esemete kogust, aga nende autoriks ei pruugi olla Jakob Jõgi. Üllatuslikult on Eesti Rahva Muuseumisse jõudnud aga hulgaliselt fotosid Jakob Jõgi töödest, sh fotod Pärnu Muuseumis ja erakogudes asuvatest Jakob Jõgi teoste originaalidest, mööblist ning ka Oru lossi seinakaunistusest. Loodetavasti näeb neid peagi ka digiteerituna.
Oma kogude kirjeldamisel ja digiteerimisel pole veel jõudnud Jakob Jõgi töödeni ka Pärnu Muuseum. Võrreldes ERMi fotokogu kirjeid Pärnu Muusemi kunstikogu omadega on selge, et puulõige nimetusega „Läbiotsimine 1905” (PäMu_6710 K 491) on Jõgi töö, kuid kahjuks pole rohkem kunstikogusse kuuluvaid puulõikeid Pärnu Muuseumi poolt jõutud veel sisestada. Skulptuuridena on aga sisestatud mitmeid, mille puhul pealkirjad ERMis olevate fotode omadega kattuvad, kuid kahjuks pole nende juures samuti näha autori nime.
Muuseumide Infosüsteemis ringi vaadates selgub, et Jakob Jõgi paar Kalevipoja-teemalist tööd on jõudnud ka Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi Võrus (DrKM _ 39 K 39 ja DrKM _ 40 K 40). Muuseumis on ka puumeistri enda foto.
Eesti muuseumide infosüsteem Muis
Lisaks mäluasutuste andmebaasidele on mitmel juhul väga informatiivseks osutunud Muinsuskaitse ameti poolt peetav Kultuurimälestiste riiklik register. Üllatuslikult andis otsing kultuurimälestiste registris kolm vastet Jakob Jõgi nimele ning fotod ta töödest on ka ameti fotokogus. Tegemist on EELK Pärnu Eliisabeti kirikule valmistatud reljeefidega, mis on tunnistatud kultuurimälestisteks 1997. aastal.
Jakob Jõgist on olemas ka liikuvad (aga tummad) pildid. Rahvusarhiivi filmiarhiivi andmebaasis FIS on kaks erinevatest aegadest pärit ringvaadet, kus on näha Jakob Jõgi oma tööd tegemas. Videod on vaatamiseks üleval ka Rahvusarhiivi youtube kanalil.
Eesti Kultuurfilm ringvaade 104/1936.a Fond 4 (Eesti Kultuurfilm), arhivaal 102
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=74aMy9WwB4U]
Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio kinokroonika “Nõukogude Eesti 8/1955″ Fond 203 (Tallinnfilm AS), arhivaal 894
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=bHj-u4j52Tk]
Meie kultuuripärandist on veebis kirjeldatuna ja digiteerituna kättesaadav vaid väike protsent ning antud kirjatüki juures pole kasutatud kaugeltki kõiki Eestis loodud kultuuripärandi andmebaase ja otsinguvõimalusi. Erinevate seoste kujunemine ühe isiku teoste ümber on aga juba vaid seitsme andmebaasi ja keskkonna kasutamisel muljetavaldav. Üks suur oht varitseb meid tulevikus siiski – andmemassiivi suurenemisel muutub järjest keerulisemaks leida otsitavat, kui me ei kirjelda võimalikult põhjalikult. Vaade oma igapäevasele tööle väljastpoolt on ainult kasuks. Astugem seega aeg-ajalt uurija kingadesse. Lisahüvena saame täiendada oma kogude kirjeid.