Rahvusarhiivi raamatukogu vanim raamat kuulub Eestimaa rüütelkonna raamatute kollektsiooni. See on nn Vana-Liivimaa rüütliõigust sisaldav köide, mis koosneb kahest raamatust – rüütliõigusest ja käsiraamatust, trükitud vastavalt 1537. ja 1539. aastal Magdeburgis Michael Lotteri trükikojas. Raamatute ilmumisaastad on märgitud kolofoonides teksti lõpus.

Esimene raamat kannab pealkirja „De gemenen Stichtischen Rechte, ym Sticht van Ryga, geheten dat Ridderrecht. Mit der Einynge vnde vthantwerdinge der Buren, Dorch den Hochwerdigen vnde Grothmechtigen Försten vnde heren, heren Michaelem Ertzbisschop tho Ryga, vnde Wolthern van Plattenborch Meister düdesches Ordens tho Lyfflandt, gemaket vnde vorsegelt“ ehk „Riia peapiiskopkonna üldised stiftiõigused, mida kutsutakse rüütliõiguseks. Talupoegade nõusolekul ja heakskiidul andnud ja pitseritega kinnitanud kõrgeaulised ja suursugused vürstid ja isandad, isand Michael, Riia peapiiskop, ja Wolter von Plettenberg, Saksa ordu Liivimaa haru meister“. Liivimaa rüütliõigus reguleeris tsiviil- ja kriminaalprotsessi menetlust Vana-Liivimaa lääniõiguslikes kohtudes eelkõige Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdusalal.

Teise raamatu pealkiri on „Formulare procuratorum Proces vnde Rechtes ordeninge, Rechter arth vnde wise, der Ridderrechte yn Lifflande, So wol yn den Stifften, alse yn Harrien vnde Wirlande, vnde gemennichliken ym gebruke auer gantzem Lifflande“ ehk „Prokuraatorite vormelid. Liivimaa rüütliõiguste protsessi- ja õiguskord, õigel kujul ja viisil, kehtiv niihästi stiftides kui ka Harju- ja Virumaal ja üldiselt tervel Liivimaal“. Raamat koosneb viiest osast, millest esimesed neli on pühendatud tsiviilasjade ajamise korrale ning viies käsitleb omandivaidluste lahendamist.

Raamatu koostas aastatel 1533–1538 Dionysius Fabri, kelle kohta on teada, et ta oli Liivimaa kohtutes prokuraator ja ordumeister Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) ordusündik. 1504. aastal tegi ta koos Viljandi komtuuriga palverännaku pühale maale.

Rahvusarhiivi eksemplar (A4 34) on Eestis ainus, täisteksti võib lugeda ka interneti vahendusel digitaalraamatukogus ETERA.

Raamatuköide on renessanss-stiilis puitkaantega täisnahkköide. Lehed on pütipaberist. Esikaanel on üksiktemplitena monogramm LLD ja köitmise daatum 1569. Köide on kaunistatud pimetrükktehnikas joone- ja rattajäljendite ning üksiktemplitega. Ratastempli jäljendi medaljonides on kujutatud nelja pühaku profiilportreed vaheldumisi taimornamendiga. Kaante servadel on olnud nahkrihmadest kinnis.

Raamat on kuulunud mitmesse raamatukokku ja oli aktiivses kasutuses, mida tõendavad arvukad allakriipsutused tekstis ja märkused leheservadel. Tempel tiitellehe pöördel viitab Fr. Ditmari erakogule. See initsiaal võib viidata mitmele Ditmarite suguvõsa liikmele, näiteks Woldemar Friedrich Carl von Ditmarile (1794–1826), kes oli Tartu ülikooli eradotsent ja Pärnu kreisikohtu assessor, või Christoph Friedrich Conrad von Ditmarile (1843 – 1894), vabahärrale ja poliitikule, kes 1890. aastal valiti Riias maapäeval Liivimaa rüütelkonna deputaadiks.