Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Ristid leival

Liina Lõhmus, arhivaar

Kukruse ürikute kogus leidub hulgaliselt põnevaid dokumente, millede loomise või eesmärgi kohta pole kerge mingit mõistlikku seletust leida. Sageli on need kontekstist sõna otseses mõttes välja rebitud. Kirjutis sellest, kuidas vanad saarlased oma leibasid märgistasid, on samuti üks neist.

Venemaa keiser Nikolai I (valitses 1825-1855) aegsele kirjapaberile on ilmselt perekond Buxhöwdeni esindaja poolt 1837. aastal Saaremaal ülestähendatud tore kirjeldus sellest, kui oluline oli kaitsta oma toitu kurja silma, nõidade ja muu halva eest. Ja mitte niisama, vaid teatud sümboolikaga.

33 ristist koosnev kolmnurki täis kujund oli see kõikse kangem abinõu. Hästi aitas ka 7 ristist koosnev lestakala moodi märk. Kirjutises on märgitud, et taignast vormitud leivapätsi kasteti taari ehk siis kaljaga. Ning enne ahju panemist leiva ristidega katmise kohta ütles saarlane: „ristid peäle pannema”. Ilmselt peeti seda õrnaks ajaks, kui miski võis leivale halba teha. Just seda kerkimise aega, mis oli pätsi valmissõtkumisest kuni ahju panemiseni. Ahjus võttis juba kuumus toidu kaitsmise enda hooleks.

Ilmselt perekond Buxhöwdeni esindaja poolt 1837. aastal Saaremaal ülestähendatud kirjeldus sellest, kui oluline oli kaitsta oma toitu kurja silma, nõidade ja muu halva eest teatud sümboolikaga. EAA.2069.1.827

EAA.2069.1.827

Ilmselt perekond Buxhöwdeni esindaja poolt 1837. aastal Saaremaal ülestähendatud kirjeldus sellest, kui oluline oli kaitsta oma toitu kurja silma, nõidade ja muu halva eest teatud sümboolikaga. EAA.2069.1.827. MDS00013

EAA.2069.1.827

 




Lisa kommentaar

Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi