Arhiivipraktika raames sattus minu huviorbiiti noore Tartu neiu Linda Maueri kaastöö1, mille ta lootis ilmselt avaldada Nooresoolehe (Postimehe lisaleht) 1910. aasta maikuu numbris. Nooresoolehe (ilmus 1909-1910) eesmärgiks oli pakkuda noortele võimalust avaldada nii oma esmaseid ilukirjanduslikke käeproove kui ka arvamust teemade kohta, mis parajasti, vähemalt noorte hinnangul, päevakajalised olid. Tihtipeale kiputakse arvama, et noorte mured on ajastute lõikes võrreldamatult erinevad ning omased vaid konkreetsele olustikule ja ajahetkele. Siiski lugedes antud kaastööd ning sirvides Nooresoolehe numbreid, kerkivad esile igihaljad paralleelid tänapäevalgi kõneainet pakkuvate probleemistikega. Selles pole midagi imekspandavat – ka 1910. aastal arvas vanem generatsioon, et „noored on hukas“ ja tegelevad igasuguste mõttetustega. Sellest ka Linda kaastöö pealkiri „Noortsugu siunatakse“. Nii ei jäänud toonasel ärksamal noorsool muud üle kui tõestada vastupidist või näidata hoopis oma meelsuslikku erinevust vanematest.
Nad väljendasid end leheveergudel, mida saab pidada justkui tänapäeva sotsiaalmeedia analoogiks. Kui tänapäeva noored arutlevad sotsiaalmeedias avalikult ja avameelselt seinast-seina teemade üle, siis samas vaimus tehti seda ka 115 aastat tagasi, lihtsalt levik oli piiratum. Nooresoolehes tulid arutluse alla teemad, mis esmapilgul tunduvad anakronismina ning sobituks pigem hilisemasse aega. Näiteks kutsuti üles avaldama oma vaateid „nii vabalt ja otsekoheselt, kui kellegi mõttelend lubab“ selliste sõlmküsimuste üle nagu: „waba-abielu“ ja suguelu; armastus ja abieluõnn; elu eesmärk ja mis on üldse elu; mida annab kool noortele ja mida mitte; ning kas praeguse seltskonna seisukoht noorsoo kohta on õige või vale, missugune peaks see õieti olema; milline on ühiskondlik vahekord meeste ja naiste vahel2. Lisaks vanema generatsiooni kriitikale vastamisele sarjasid noormehed ja neiud kohati ka üksteist.
Eelkõige viimasest probleemist hakkas hargnema meie arhivaali lugu. Keegi noormees K. Kärner oli 1909. aasta lõpus, vastuseks eelnevalt mainitud üleskutsele, avaldanud üsna robustselt arvamust „naisnoorte“ kohta. Tema meelest ei tahtvat eriti neiud oma halbadest külgedest lahti saada, mispärast noorsugu kirutakse. Meeste seltskonnas püüdvat naisterahvad küll „kulturapüüetest“ juttu teha, kuid omakeskis olevat neil kõneaineks ainult „pidu-garniturid ja kübara-moodud“. Neidude „kõrgemaks ihaks“ jäävat ikkagi lootus mehele saada ja „meesterahwaste kaela pääl liugelda.“ Veel, kui naisterahvad ka Nooresoolehe kaudu tõsiseid mõtteid vahetada ei taha, siis „jäägu nad, kus seda ja teist.“3 Võiks arvata, et taolised mõtted langesid kohe Nooresoolehte lugenud neidude kriitikatule alla. Siiski võttis see aega ning alles 1910. märtsis imestas üks väljaspool Eestit elanud neiu Roosi, et miks kodumaa tütred küll niivõrd tuimad end kaitsma on ning ootas Eesti kaasõdedelt järgnevalt „mõnd eluavaldust.“4 Tõenäoliselt Roosist inspireerituna võttis kirjatöö ette ka Linda ning kirjutas Nooresoolehe toimetusele arvamusloo, nii üleüldise noorsoo siunamise kui ka neidude silmakirjaliku süüdistamise kohta noormeeste poolt.
Austatud Nooresoolehe toimetus! Palun Teid järgnevatele ridadele lahkesti ruumi lubada.
Noortsugu siunatakse tihti, et see enese ülejäänud aja tühiste lõbude peale ära kulutab. Küsimuseks jääb aga, kus peaksime meie eneste ülejäänud aega siis ülepea viitma. Meil on talvel näitusena uisutee, see aga on ainult jõukamatele kättesaadav. Sest on ju pääsetähed kaunis kallid, siis veel puuduvad uisud, nii et vaeseimad sellest lõbust ilma peavad jääma. Siis edasi. Mis teeme meie aga kevadel, kui uisuteed enam olemas ei ole?
Vanemuise lugemiselauas käima, kui kaua viibid sa aga seal? Näituseks – tunni ajaga oled sa kõik uudised ära lugenud ja siis katsud kui saad välja, sest kes käsib kevadel sooja päiksepaistega kitsas, kinnises ruumis viibima? Ja kuhu siis? Mina harilikult jalutan linnast välja, vabasse loodusesse. Kuhu jalutavad aga paljud neiud ja nooredmehed? Mindakse Rüütli uulitsasse, selle asemel et mõne tõsisema asja üle rääkida, pillutakse üle õla ülemeelikuid sõnu. Mis ajab neid aga sinna? Kas ei oleks neil siis tõesti muud lõbusid, kui Rüütli uulitsal jalutada? Minu arvates oleks. Aga seal on see vana viga, nemad ei ole kõigile mitte kättesaadavad.
Eesti Nooresookasvatuse Selts peaks just selle eest hoolitsema, et meil kah suviseid lõbusid rohkem oleks; ja, et nad kõigile kättesaadavad oleks. Jäävad ju paljud noored suveks linna, ei saa nad kõik maal värske õhu käes elada.
Siis tahaksin kah veel noortelemeestele ütelda, et nad meid, neiusid mitte nii väga ei süüdistaks, sest nemad ise on ju igal pool eestvõtjad. Vaatame näituseks piduõhtul. Kes on need, kes neiusid tantsima viivad? Kas ei ole need nooredmehed? Tean üht neiut, kes ühelgi piduõhtul ei tantsinud. Seal näen ühel piduõhtul, et ta tantsib. Kes oli teda aga sinna meelitanud? See oli keegi noormees, tema parem sõber. Ta oli ju tema sõber, ta ei tahtnud talle vastu panna ja ta läks ja tantsis. Ja nüüd tantsib ta igal piduõhtul. Kas oli tema seal süüdi? Kas ei ole jällegi nooredmehed?
Sedaviisi meie edasi ei saa. Meie peame seda asja kuidagi muutma. Astume ühendusesse. Nooredmehed ja neiud, jätke maha kõik vaidlemised, sest süüd on mõlemil pool. Pidage meeles, et ühendus teeb tugevaks. – Linda.
Aupaklikult
Linda Mauer
Tartus. – 27. aprillil 1910.
EAA.2111.2.232
Nagu näha, siis oleks vaja teostada vaid probleemistiku mõningane kaasajastamine ning grammatiline moderniseerimine, et Linda 1910. aasta kirjutisest võiks saada 2025. aasta sotsiaalmeedia postitus.
Paraku Linda Maueri kaastöö Nooresoolehes avaldamisele ei läinud ning põhjuseid saame vaid oletada. Sellest hoolimata pakuvad trükimusta mittenäinud Nooresoolehe kaastööd meile väga huvitava sissevaate toonaste noorte mõttemaailma. Seda ajastul, mil kaasaegset sotsiaalset diskursust oli nihestanud 1905. aasta revolutsioon ning terve Euroopa oli enese teadmata astumas oluliste murrangute lävele. Millistest ühiskondlikest teemadest olid noored huvitatud; mis ärgitas neid arvamust avaldama; millised olid nende tulevikuvaated; kuidas mõtestati enda ümber toimuvat; millised olid erinevused noormeeste ja neidude arvamuste vahel, jne. Võimalikke temaatilisi lähenemisviise ning uurimisküsimusi on mitmeid – kultuuriajaloost soo- ja naisajalooni. Sellest tulenevalt võivad EAA.2111.2 sarjas peituvad avaldamata kaastööd, vaadatuna koos avaldatud kaastöödega, osutuda mõnele hakkajale uurijale vägagi potentsiaalseks allikabaasiks.