Perekonnalugu on teema, mis puudutab meid kõiki. Eestlased on võrreldes mitmete teiste rahvastega väga heas seisus, kuna mitmed olulised suguvõsauurimise allikad on säilinud ja ka digiteeritud. Nii on oma koduarvuti tagant lahkumata võimalik jõuda oma sugupuu uurimisega suisa 18. sajandi algusesse välja. Kõik olulisemad perekonnaloo allikad on leitavad digiteeritud arhivaalide portaalis Saaga. Sealt leiab rohkelt andmeid meie esivanemate sünni, surma ja abiellumise, nende elukohtade ja tegevusalade kohta. Säilinud on ka mitmeid on isikutoimikuid (näiteks üliõpilas-, kohtu-, represseeritute toimikud), mis aitavad pakuvad põnevat sissevaadet  esivanemate argiellu.

Suguvõsa uurimine on ajamahukas hobi ja nõuab püsivust ning kannatlikust. Vastutasuks pakub ta aga rohkelt põnevust ja avastamisrõõmu. Rahvusarhiiv omalt poolt püüab sugupuu huvilisi aidata erinevate abimaterjalide ja andmebaasidega.

Kuidas alustada suguvõsa uurimisega?

Esimeseks sammuks võiks olla kirja panna oma esivanemate nimed, sünni- ja surmaajad ning kohad. Samuti on kasulikuks infoks abiellumise ajad või elukohad. Andmete saamiseks võite küsitleda vanemaid sugulasi, vaadata läbi perekonnaarhiivis leiduvad vanad perekonnaseisutunnistused, mälestusteraamatud, märkmed piibli või kalendrite sisekaantel.

Kui algandmed on käes, siis edasise info leidmisel on abiks nimeregister ja teised andmebaasid, mis on koondatud arhiivi virtuaalse uurimissaali VAU avalehele. Infot selle kohta, milliseid dokumente üldse Rahvusarhiivis säilitatakse, näeb arhiivi infosüsteemis AIS,

Uuri täpsemaid näpunäiteid Rahvusarhiivi virtuaalsest uurimissaalist VAU.