Liivi Uuet, arhivaar
1965. aasta talv oli heitlik, veebruaris olid ilmad peaaegu samasugused kui sel aastal. Kuid lund oli siiski rohkem. Tartu-Otepää suusamatka toimumine kahtluse all ei olnud. Laupäeval 13. veebruaril alustas 857 suusatajat matka Tartus Raekoja platsil. Marsiti koos Emajõele, kus suusad alla pandi. Rada oli raske, lumi sula. Tundub, et vähemalt osaliselt tuli rajale ise uued jäljed sisse sõita. Aegu seetõttu praegustega võrrelda ei saa. Üritust filmis televisiooni Aktuaalse Kaamera reporter, tänu kellele filmilõik koos siin lisatud tekstiga päev hiljem jõudis kõigi televiisorivaatajateni.
Pühapäevaks lubati „sügavat tsüklonit, vihma,lumelörtsi ja tugevat tuult“. Tallinna südalinn oli üsna vesine, kuid hoolimata ilmast tabas teleoperaator siiski Pirital väga palju spordiharrastajaid. Kloostrimetsas sai niisama suusatada ja osaleda jalgratturi ja suusataja Uno Kocheri mälestusvõistlustel. Mootorratturid aga osalesid oma talvistel krossivõistlustel, mis toimusid tavapärasest erineval rajal ja meie parimate osavõtul. Pirita jõgi oli jääs ja sellel tegutseti nii jää peal ( kalastajad) kui vee all ( talisuplejad).
Järgmisel nädalal läks ilm küll veidi külmemaks, kuid ilmselt ei olnud lumeolud siiski piisavad, korraldamaks viiendat Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratoni. See oli pühendatud 23. veebruaril 1918 toimunud Keila lahingule ja Nõukogude Armee aastapäevale. Maraton toimus nädal hiljem 27. ja 28. veebruaril. Esimesel päeval startis Hiiu staadionilt minutiliste vahedega 98 meeskonda 40-kilomeetrisele rajale. Keilas lisandus neile lõuna ajal 33 naiskonda, kes sõitsid poole maad 20 kilomeetrit. Pühapäeval oli suusamatk kõigile, toitlustuspunktid olid Allikul ja Keilas, avatud olid ka kõik Keila kauplused ( tavaliselt pühapäeval suletud). Ilm oli aga läinud külmaks, sisemaal lubati juba öösel 30 kraadi ja päeval 15.
Kellele see meeldiks, kellele mitte. Aga suusasõbrad – pöidlad pihku, ehk ajalugu kordub !