Jaan Lehtaru, säilitusosakonna koserveerimisvaldkonna juht
Eestis pole kedagi, keda jätaks ükskõikseks Tartu Jaani kiriku terrakota skulptuuride kuulsusrikas ajalugu. Üks oluline kild sellest ajaloost asub Rahvusarhiivis.
Kunstiajaloolane Olev Prints (1915–1996) uuris ja dokumenteeris põhjalikult 1950.–1960. aastatel Jaani kiriku skulptuuride seisundit. Lisaks joonistustele ja kirjapandule säilitas ta skulptuuride küljest võetud värviproovid, mida on kokku paarisaja ringis.
O. Printsi poolt jäetud pärand, mis anti Rahvusarhiivile üle 2006. aastal, on hindamatu väärtusega infoallikas, mis võimaldab tänapäeval ja tulevikus teadlastel erinevate uurimismeetoditega avastada keskajal kasutatud värve ja dekoreerimistehnikaid.
Selle ilmekaks näiteks on 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud Johanna Lambi magistritöö: “Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid. Keskaegse ehitusplastika polükroomiast.” Juhendajateks Hilkka Hiiop ja Anneli Randla. Uurimustöös analüüsiti värvitükke infrapunase spektroskoopia meetodil (FT-IR spektromeetril) ning neile teostati ka skaneeriv elektronmikroskoopia ja röntgenmikroanalüüs (SEM-EDS). Värvipigmentide ja sideainete analüüsid tehti koostöös Tartu Ülikooli Keemia Instituudiga.
Jaani kiriku kadunud värvide otsingud jätkusid Liivi tänava arhiivihoones eile, 3. novembril. Uuringute eesmärgiks on kaardistada skulptuuridel kasutatud kogu pigmendivalik ning figuuride maalimise tehnika. Lisaks Tartu Ülikooli keemialabori võimalustele oli seekord kaasatud ka OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse portatiivne röntgenfluorestsents (XRF) spektromeeter, mis võimaldab teostada analüüsi kohapeal ilma proovi eraldamata ja arhivaali kahjustamata.
Uuringute põhjal peaks tulevikus olema võimalus jälgida visuaalselt keskaegsetest skulptuuridest tehtud digitaalseid kujutisi ja anda meile ettekujutuse nendest skulptuuridest oma tolleaegses ilus ja värvigammas.