Tiiu Oja, arhivaar
Sellenädalane blogipostitus tutvustab lustliku Tartu kullaseppa loomingulisi tõlgendusi perekond von Tiesenhauseni perekonnavapist 16. sajandist.
***
Rahvusarhiivi Kukruse mõisa ürikute ja pitserite kogust (EAA.2069) leiame Otto Fromhold von Tiesenhuseni (surnud 1522) nelja poja, Fabiani, Fromholdi, Kersteni ja Jacobi pitserite koopiad. Koopiad on valmistanud tuntud ajaloouurija ja Kukruse mõisa omanik Robert von Toll (1802-1876) galavanoplastilisel teel erilise masina abil ning kirjutanud nende juurde paberribale pitsatite kasutusajaks 10.09.1522. Vendadel Tiesenhusenitel oli toona tekkinud vajadus isiklike pitsatite järele seetõttu, et pärast isa surma oli tarvis vormistada päranduse jagamise ürikuid.
Tiesenhausenite perekonnavapi kilbil on vapiloomana vihane must pull. Niisugune vabahärra von Tiesenhauseni vapikilp, mis pärineb Eestimaa rüütelkonda immatrikuleerimise ajast 1746. aastast, on hoiul näiteks Rahvusarhiivi J. Liivi 4 hoone raamatukogus Tartus.
Tiesenhausenite perekonnavapp
Samuti leiame pulliga perekonnavapi ühele (nimi teadmata) parun Tiesenhausenile kuulunud mustalt pitserilakist pitsatsõrmuselt.
Tiesenhausenite perekonnavapp. EAA.2069.4.340
1522. aastal vendadele Tiesenhausenitele pitsatid lõiganud lustlik Tartu kullassepp on leidnud vapiloomale aga üsna omapäraseid lahendusi. Fabian Tiesenhauseni pitsatil näeme pulli asemel vapiloomana hüppavat hirve või kitse. Heraldiliselt eriskummaliseks võib pidada ka vapilooma paigutust vapikilbil – kilbi suhtes alt üles.
Fabian Tiesenhauseni pitser EAA.2069.3.430.
Fromholdi pitsati kilbil on vapiloomaks lamav ja vasakule vaatav pull.
Fromholt Tiesenhauseni pitser. EAA.2069.3.433
Jacobi pitsati kilbi pull vaatab vasakule ja on imelikult kõverdatud jalgadega.
Jakob Tiesenhauseni pitsat. EAA.2069.3.432
Kersteni pitsatil on aga kujutatud seisev ja hästi vihane pull, kellel on sõrgade asemel kas linnu küünised või kiskja käpad.
Kersten Tiesenhuseni pitsat. EAA.2069.3.430
Miks kullassepp sellele tellimustööle nii loominguliselt lähenes ja vapikujundit tugevasti varieeris, jääbki mõistatuseks.
Ajalooliste pitseritega on huvilistel võimalik tutvuda Rahvusarhiivi pitserite andmebaasis,